Kõik kaitsjad ehitasid oma kaitsetaktika üles asjaolule, et nende hinnangul ei olnud Ain Kaljurand ja Allan Kiil ametiisikud, mistõttu ei saa süüdistada neid altkäemaksu võtmises ametiisikuna. Seevastu võiks käsitleda nende juhtumit pistisevõtmisena erasektoris, kui üldse. Need on aga erineva raskusastmega kuriteod, seejuures pistisevõtmine - ehk hüve saamine seadusliku teo eest -, mida kriminaalõigus enam ei tunnista, oleks aegunud viie aastaga, sellal kui altkäemaksu - ehk hüve võtmise eest ebaseadusliku teo eest - aegumisaeg on kümme aastat.

Tallinna Sadama kohtuprotsess. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Keres: tsiviilhagi on kogu protsessi kirss

Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres heitis ette, et prokurör püüdis oma süüdistuses määrata Ain Kaljuranda ametiisikuks, kuivõrd ta viis ellu riigi transpordipoliitikat.

"Aga riigil on ka rahanduspoliitika, mille eesmärgiks on tagada finantsstabiilsus, panganduse toimimine jne," kirjeldas Keres, viidates krediidiasutuste seadusele. Seetõttu võiks selle alusel pidada ka kõiki Eestis tegutsevate pankade juhte ja töötajaid ametiisikuteks.

"Seetõttu tekib küsimus, kas on mõnd olulisel kohal olevat inimest Eestis, kes ei ole selle alusel ametiisikud," teatas Keres, viitega prokuröri esmaspäeval kohtus esitatud süüdistuskõnele.

Kerese hinnangul on süüdistus kuriteo valesti kvalifitseerinud ja seda on tunnistanud ka varasemad kohtuastmed, kuid ometi selle alusel kohtupidamine jätkub. Soovimatust süüdistuse kvalifikatsiooni ümber teha nimetas Keres prokuröri kangekaelsuseks.

"Kõik me teame, et süüdimõistvat otsust sellise paragrahvi alusel sündida ei saa, ja see rikub meie kaitseõigusi. Kuna ringkonnakohus on öelnud, et seda süüdistusakti tuleb menetleda selle fundamentaalse puudusega, siis olgu, menetleme," ütles Keres oma kaitsekõnes.

Ta nimetas õigeks paragrahviks altkäemaksu erasektoris, mis näeb karistuse ette üksnes hüve saamisega nõustumise, hüve vastuvõtmise eest, juhul kui sellele tehakse vastutasuks mõni õigusvastane tegu. See tähendab, et alates jaanuarist 2015 ei ole karistatav hüve saamine või hüve vasstuvõtmisega nõustumine, juhul kui pidi olema mõni õiguspärane tegu nagu pistis varasema klassifikatsiooni põhjal, leidis Keres: "See on oluline punkt."

Kerese hinnangul pole süüdistusaktis ühtki fakti ega etteheidet, rääkimata tõenditest, milles täpselt ebaõigluskokkulepe seisneb.

"Aastatel 2008-2009 teadmata ajal ja teadmata kohas teadmata isikute vahel sõlmiti ebaõigluskokkulepe prokuröri väitel," võttis Keres süüdistuse kokku, sedastades, et prokuratuuri arvates toimusid mingid fiktiivsed tehingud altkäemaksu andjate ja võtjate vahel. Tema hinnangul on vale eeldada, et kui on ebaõigluskokkulepe, peab olema toimunud ka kuritegu.

Kerese hinnangul kukub süüdistus kokku vähemalt kolmel juhul: esiteks, kui kohus jõuab veendumusele, et sisekordade rikkumine Talliinna Sadama töös oli täiesti tavapärane; teiseks, kui peaks selguma, et need sisekorrad oli ebavajalik bürokraatia, millest keegi kinni ei pidanud; ja kolmandaks juhul, kui Ain Kaljurand nende tehingute tegemisel, mida talle ette heidetakse, tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega.

"Näitan teile järgmise pooleteise aasta jooksul, et Ain Kaljurand tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega," lubas Keres.

Prokuratuuri väitel tehti 77 toimingut altkäemaksust määrituna. "Neist 19 puhul pole isegi prokuratuur suutnud välja mõelda, mis nende tehingutega valesti on, lihtsalt on öeldud, et tehti tehing," heitis Keres ette. "Mõne teise punktiga on süüdistus läinud nii absurdseks, et Kaljurannale heidetakse ette altkäemaksuvõtmist selle eest, et ta on seadusliku korra alusel sõlmitud lepingu alusel teinud tehinguid."

Keres väitis, et näeb esimest korda elus, et keegi kohtusaalis sellist asja süüks paneb.

"Näitame igasuguse põhjusliku seose puudumist. Mingit mõjutust mingisugusest altkäemaksust ei ole olnud, see on prokuratuuri väljamõeldis," teatas Keres ja lisas, et kui kohus seda tunnistab, tuleb tema klient Ain Kaljurand õigeks mõista.

Teiseks peatus Keres rahapesu süüdistusel.

"Prokuratuuri arvates tähendab see neid toiminguid, mida süüdistuse kohaselt tehti selleks, et see altkäemaks kohale viia õigesse kohta. Sama ropsuga süüdistatakse samu isikuid nii altkäemaksu üleandmises kui ka rahapesus," heitis Keres ette, lisades, et kohus on neilt õiguse tõlgendamise koorma sellega seoses maha võtnud, sest on juba öelnud, et sellisel juhul rahapesuga tegemist ei ole.

"Kannatanu tsiviilhagi on kogu selle protsessi kirss," lisas Keres kolmandat punkti alustades.

Kerese sõnul ei ole ei vandeadvokaat Carri Ginter, kes Kaljuranna ja Kiili järel Tallinna Sadama juhatuses koha üle võttis, ega KPMG audiitorid ega ka hilisemad asja uurinud spetsialistid advokaadibüroost suutnud tuvastada, et Tallinna Sadamale oleks Kaljuranna ja Kiili sõlmitud lepingutega suudetud kahju tekitada.

Keres tõi esile, et Tallinna Sadam jätkab veel praegugi mitmete Kaljuranna sõlmitud lepingute täitmist, mis väidetavalt on altkäemaksuga määritud.

"Neid pole püütud üles öelda, järelikult on tehingud päris head," hindas Keres, leides, et seetõttu ei saa tsiviilhagi pidada põjendatuks. Seetõttu tegi ta ettepaneku tsiviilhagi menetluse lõpetamiseks.

Lisaks on tema hinnangul tsiviilhagi aegunud ka juhul, kui kahju esines.

Pilv: süüdistus on ebamäärane ja üldsõnaline

Allan Kiili kaitsja, vandeadvokaat Aivar Pilv leidis, et süüdistus, mis hõlmab viit altkäemaksuperioodi ja rahapesu, eirab kehtivat õigust ja kohtupraktikat.

"Süüdistus on ka konkretiseerimata, ebamäärane ja üldsõnaline, paljuski argumenteeritud üldsõnaliste viidetega erinevatele õigusaktidele. Konkreetseid etteheiteid pole sisustatud läbi faktiliste asjaolude," heitis Pilv ette.

Pilv tõi esile, et ehkki uurimine hõlmab ajavahemikku 2004-2015, teeb süüdistus viiteid ka 90ndate lõpus sõlmitud lepingutele, mida süüdistatavad põhjendamatult täitsid, jätkasid pikendamist või keeldusid nende ülesütlemisest.

"Minu arvates eirab süüdistus äriseadustikus sätestatud üldpõhimõtteid juhatuse liikme pädevusest, seisundist ja kohustustest. Pidev viitamine teadmata ajal, teadmata kohas, teadmata summas ebaõigluskokkulepetele on selgelt ebapiisav ja viitab tõendite puudumisele," hindas Pilv süüdistuse puudusi.

Pilv nimetas, et üldine kriminaalõiguslik praktika eeldab isikule omistatava süüteo sisustamist erineval ajaperioodil kehtinud õiguse järgi. Seetõttu oleks loogiline, et süüdistus sisaldaks selgeid ja arusaadavaid sisustusi, kuidas Kiilile inkrimineeritav tegu oleks sisuliselt käsitletav ja milline tegevus talle oleks omistatud ühes või teises etapis seoses seadusandluse muutumisega, leidis Pilv. "Seda süüdistuses paraku välja toodud pole," tõdes ta.

Kiili kaitsja eeldas, et kui prokuratuur ei soovi süüdistuse paragrahvi muuta, toob süüdistaja esile vähemalt mingeid uusi aspekte, mis paneks süüdistatavatele süüks tegusid, mis klassifitseeruksid nendeks kuritegudeks, millele süüdistus on üles ehitatud, kuid seda ei tehtud.

"See on ebaproportsionaalne koormus – miks peame väitlema süüdistusega, mille kohta ringkonnakohus on öelnud, et see ei vasta nõuetele. Tuleks tegelda võimalikult lähedase süüteo koosseisuga," leidis Pilv.

Pilv viitas ka Neinar Seli varasemale kohtulahendile, mille käigus lahendati küsimust, kas nõukogu liige võib alati olla ametiisik.

"Selle lahendis on riigikohus väga selgelt öelnud, et arvestades erinevaid seadusi ja analüüsides faktilisi asjaolusid, ei saa nõukogu liikmele alati omistada ametiisiku seisundit," rõhutas Pilv, leides, et Kiilil kui Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad nõukogu liikmena ei tekkinud ametiseisundit.

Pilve sõnul volitas Allan Kiili parvlaevade hankel osalema Tallinna Sadama nõukogu ning ta ei kasutanud selleks oma õiguspädevust.

Pistis või altkäemaks?

Pilv tõi esile, et enne 2015. aastat eristas karistusseadustik pistist ja altkäemaksu. Neist esimene eeldas õiguspärast tegevust, teine õigusvastast. Prokuratuur pole aga esile toonud, kas Kiil kasutas nende hinnangul oma ametiseisundit õiguspäraselt või seda kuritarvitades.

"Nende eristamine on oluline, sest üks on esimese, teine teise astme kuritegu – vastutus ja karistus on nende puhul erinevad," toonitas Pilv, leides, et seetõttu on vajalik määratleda, kas Kiili teod on käsitletavad pistise või altkäemaksu võtmisena. Tema hinnangul saab kõne alla tulla üksnes pistise võtmine, mille aegumistähtaeg on aga viis aastat. Samuti tuleks hinnata, kas seda muutunud seadust saab kohaldada tagasiulatuvalt.

"Neid asjaolusid pole süüdistuses üldse kaalutletud, vaid on võetud kõige mugavam koosseis. Tuleks hinnata kontekstis, millised kuriteod on aegunud ja millised veel sellisena käsitletavad – seda süüdistuses ei ole," teatas Pilv.

Pilv viitas, et lisaks põhjalikule erikontrollile eri meeskondade poolt, ei ole konkreetseid rikkumisi tuvastatud, mis oleksid viidanud, et need oleksid olnud tahtlikud. Ka KPMG on korduvalt viidanud, et ei ole võimalik viidata, et lepingutingimused erinevad turutingimustest, mis kahjustaksid Tallinna Sadamat või et neid olnuks võimalik sõlmida parematel tingimustel.

Pilv viitas ka sellele, et väidetavad fiktiivsed lepingud ei ole külmutatud staatuses, mis on sellistele lepingutele omane, vaid neid on jätkatud.

Tema hinnangul ei saanud Allan Kiil kuidagi mõjutada hankelepingute sõlmimist, kuivõrd maaklerlepingud sõlmiti hiljem kui hankelepingud, mis allkirjastati Tallinna Sadama nõukogu otsusel. Ta järeldas, et maaklertasusid ei olegi süüdistuse järgi võimalik tasuda, sest neid käsitletakse altkäemaksuna.

Ka rahapesusüüdistusega polnud Pilv nõus ning tsiviilhagi asjas leidis, et see tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see on põhjendamatu ja tõendamatu.

"See hagi on aegunud, lugupeetud kohus, suures osas," rõhutas Pilv, viidates viieaastasele aegumistähtajale. Selliseid süüdistuspunkte on 17, mis tema hinnangul on seetõttu aegunud.

Pilve hinnangul pole tema klient rikkunud ka lojaalsus- ja hoolsuskohustust juhatuse liikmena.

Ka teiste, altkäemaksu andmises süüdistatute Tõnis Pohla, Üllar Raadi, Toivo Prommi, Martin Paide, Eno Saare ja HTG OÜ ning Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ kaitsjate hinnangul tuleks tsiviilhagi kas jätta läbi vaatamata või tühistada ning nende kliendid selles õigeks mõista. Ka nende hinnangul on süüdistus üles ehitatud valedel alustel.

Prokuratuur jäi endiselt seisukohale, et maaklertasuna vormistatud 3,152 miljonit oli näiline ja tegelikkuses oli tegemist altkäemaksuga ning Tallinna Sadam on kahju kandnud. Kiil ja Kaljurand võtsid prokuratuuri väitel aastatel 2008-2015 korduvalt ja süstemaatiliselt teistelt kohtu all olijatelt altkäemaksu, eelistades nende esindatavate ettevõtete huve Tallinna Sadama huvidele.

Prokuratuuri hinnangul vastutavad Kiil ja Kaljurand tekitatud kahju eest solidaarselt.

"Tsiviilhagi on täiesti põhjendamatu ja ma ei võta seda omaks," kordasid järjest Allan Kiil, Toivo Promm, Ain Kaljurand, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Eno Saar, Martin Paide ja Sven Honga, kes lubasid sellele vastu vaielda.

Edasi uurib kohus kõigepealt prokuratuuri ja siis kaitsjate tõendeid, mis esitatakse kirjalikult.

Kohtuistungid kestavad juuni keskpaigani, siis tehakse suvevaheaeg. Kokku on protsessile planeeritud poolteist aastat.

Tallinna Sadama kohtuprotsess. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR