"Olukorrast riigis": valitsus pole pidanud lubadust välispoliitikat mitte muuta ({{commentsTotal}})

Foto: Tauno Tõhk/Riigikantselei

Valitsuskõneluste alguses välja käidud lubadus, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ei muutu, pole osutunud tõeks, rääkisid ajakirjanikud Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".

Riigikogu väliskomisjoni liige Ruuben Kaalep (EKRE) ütles selle nädala alguses, et koalitsioonikõnelustel tehti kokkulepe mitte tuua Eesti-Vene piirilepingut riigikogu ette ratifitseerimiseks. EKRE juht, siseminister Mart Helme ütles aga neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peaks ootama Venemaaga sõlmitud piirilepingu ratifitseerimisega, kuni Moskva nõustub tunnistama Tartu rahulepingut ning võrdles samas Petserimaa kaotust Krimmi annekteerimisega.

Karnau märkis, et kui valitsuskõnelused algasid, oli esimene lubadus see, et Eesti välispoliitika ei muutu.

"Kui nüüd juba sõlmitud piirilepingu kahtluse alla panek on päevakorral, siis see on ju senise poliitika ühe olulise punkti muutmine. Järelikult need sõnad, et see valitsus ei too kaasa julgeoleku- ja välispoliitikamuudatust, pole osutunud tõeks," lausus ta.

Lobjakas ütles, et see valitsus on juba radikaalselt destabiliseerinud või destabiliseerimas Eesti suhete vundamenti Venemaaga.

Ta ütles põhiseaduskomisjoni esimehe Jaak Madisoni teate kohta, et Eestisse tuleb Prantsusmaa paremäärmuslaste juht Marine Le Pen, et tegu on daamiga, kes kiidab igal võimalusel Venemaa presidenti Vladimir Putinit, on temalt raha saanud, nimetanud Krimmi annekteerimist õigustatuks ja öelnud, et NATO-t pole tegelikult vaja ja Ida-Euroopat pole vaja Venemaa eest kaitsta.

"Kui nüüd erakond, kes üritab meile rääkida /.../, et Eesti ei saa üle lasta sõita setude, vadjalaste ja isurite huvidest, meil on siin territooriumid, mis kuuluvad meile, mis on täna Venemaa kätes ja mida me tahame tagasi saada - ühelt poolt räägivad need erakonnajuhid seda juttu, teiselt poolt räägivad siis juttu või astuvad samme, mis nõrgendab Eesti julgeolekut, siis ma kvalifitseeriks selle kui tahtliku Eesti-vastase tegevuse," ütles Lobjakas.

Karnau hinnangul on tegu siiski sisepoliitikaga, kuid paraku on sisepoliitiline sõnum muutunud sujuvalt välispoliitiliseks sõnumiks, mida ka Isamaa poliitikud räägivad selleks, et oma poolehoidjad aktiivsena hoida ja nende tähelepanu võita.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: