"AK. Nädal": mis saab Tallinna liiklusest, kui saabub Eckerö uus laev? ({{commentsTotal}})

Foto: ERR/Priit Luts

Lõppeval nädalal teatas laevafirma Eckerö Line, et Soome lahte ületavasse laevaliiklusesse tuuakse juurde uus laev, mis mõeldud nii kaubaveokite kui ka muude sõidukite jaoks. Kuid laev hakkab silduma Tallinna kesklinnas asuvas A-terminalis, mitte Muuga sadamas, kuhu Tallinna Sadam on lubanud kaubavedusid suunata. Selle peale ähvardas Tallink oma kaubalaeva Muugalt tagasi kesklinna tuua. Mis saab Tallinna kesklinna liiklusest, mis juba niigi ummikute all ägab, uuris Rain Kooli saates "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kehva üllatusena eelkõige Tallinna linnavalitsuse jaoks tuli Eckerö Line'i teate see osa, et kui Helsingis kavatsetakse uue laevaga sõita kesklinnast ida poole jäävasse Vuosaari sadamasse, siis Tallinnas tahaks Eckerö maabuda otse vanalinna külje alla A-terminali. Laevafirma enda teatel peaks see juhtuma juba juunis ehk umbes kuu aja pärast.

"Mõistlik on see, et kaubad liiguksid ikka kaubaterminalide, näiteks Muuga sadama kaudu, ja inimesed tuleksid Tallinna kesklinna ning vanalinna," kommenteeris Tallinna transpordiameti liikluskorralduse juht Talvo Rüütelmaa.

Millised linna võimalused Eckerö Line'i plaane mõjutada reaalselt on sellises olukorras?

"Tallinna linn ja kesklinn jõuab autosid vastu võtta täpselt nii palju, kui suur on tänavate vastuvõturessurss. On võimalus jaotada laevalt tulevad sõidukid valgusfooridega pakettidesse ja lasta neid pakette linna nii palju, kui linn neid vastu võtta suudab. Ja isegi kui valgusfoorid peaks jääma mingil põhjusel ilma elektrita, siis elu iseeneses reguleerib ka selle ära, sest tänavale mahub täpselt nii palju autosid kui mahub. Nii et siinkohal peaksid laevaettevõtjad kindlasti mõtlema, kas ja kui hästi maaletoodud inimene või sõiduk ja veok sihtkohta jõuab, kui laevadega toodavate autode tõttu kesklinn ära ummistatakse," vastas Rüütelmaa.

Vastasel juhul võib ilmselt täiesti äärmusliku näitena juhtuda see, et autod ei pääse isegi laevast välja ja laeva tühjakslaadimine ei õnnestu?

"Jah, lõpuks avaldab see mõju laevafirmale endale, sest sõidukitel ei ole lihtsalt kesklinnas enam ruumi, kuhu laeva pealt ära minna," nentis Rüütelmaa.

Tegelikult pole miski veel päris kindel, sest Eckerö Line'il pole olemas veel uut laevagi. Esialgu on tegemist vaid plaaniga.

Kuid erinevalt Tallinna linnast on Tallinna Sadam teadnud plaanist juba mõnda aega. Sadama kommertsjuht Margus Vihman kinnitas, et kui Eckerö hangitav laev tõesti osutub peamiselt kaubavedudeks mõeldud aluseks, suunatakse see Muuga sadamasse.

Kui suur on aga laevafirma enda otsustusõigus näiteks selle suhtes, kas nad panevad uue laeva opereerima Vanasadamasse või Muugale?

"Eks see toimub läbirääkimiste käigus ja ma võin siinkohal kinnitada, et Tallinna Sadama strateegia ei ole muutunud. Meie pikemaajaline strateegia on see, et need laevad, mis veavad põhiliselt veoautosid, lähevad Muugale. Me oleme sellest rääkinud ka Eckerö Line'ga, nemad on sellega nõus. Nüüd on küsimus ainult selles, et saaks kiiresti teada, milline laev ja kas üldse tuleb. Kui me saame selle teada, siis me saame öelda, kas me saame selle kohe Muugale saata või on meil vaja Muugal teha kais mingeid muudatusi, samuti rambi osas. Kui need on tehtud, saab selle [uue laeva] kindlasti Muugale saata, Eckerö Line on sellega nõus," rääkis Vihman.

Liiklusvoogude ohjamise asjatundja hinnangul otsustab päris palju laevade saabumise kellaaeg, kuid Tallinna kesklinna puhul tekiks raskusi ka väljaspool tipptunde.

"Üks olulisemaid momente on kindlasti see, mis kell see liikumine hakkab toimuma. Aga kui me räägime sellest, et põhiliselt oleks tegemist kaubaautodega ja kui see laev oleks maksimaalselt koormatud, siis võiks see tähendada linnale suhteliselt lühikese perioodi jooksul umbes sadat täiendavat veoautot. Ma julgen öelda, et see on päris tõsine koormus ja eriti, kui on tegemist sellise ajaga, kus liiklus on aktiivne. Siis see tekitab tegelikult linnaliiklusele päris palju uusi probleeme," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov.

"Kõige raskemad ajad on kindlasti tipptunnid. Reeglina võib öelda, et hommikune päris tipptund on 7.30 ja 9 vahel, aga aktiivsem liikumine toimub 7-10, õhtul 16 ja 19 vahel. Need on kõige raskemad ajad. Aga kui kesklinna liiklusest rääkida, siis koormus ei ole väga väike ka nende kahe tipptunni vahel," lisas ta.

Ummikud ja ümberkaudsete elanike pahameel pole võõrad ka üle lahe Helsingis, kus kinni kiiluva liiklusega on hädas eelkõige Läänesadama lähedase Jätkäsaari asumi elanikud.

Helsingi liikluskorraldusjuht Reetta Putkonen suhtub suurte parvlaevade tekitatud liiklusummikutesse fatalistlikult, leides, et tänavaid ei saagi ehitada tipphetkede liikluskoormust arvestades.

"Tavaliikluses jagunevad autovood ühtlaselt, kuid kui suur parvlaev sadamasse saabub, valgub liiklusesse suur kogus autosid korraga. Ühegi tänavavõrgu läbilaskevõime ei tule sellise pulseeriva liiklusega toime, seega pääsevad need autod tänavavõrgustikku paratamatult aeglaselt," lausus ta.

Kaubavedude jaoks on Helsingi välja ehitanud kesklinnast ida pool asuva Vuosaari sadama, kuhu püütakse suunata võimalikult suur osa lisanduvast laevaliiklusest. Selleks on linn aga kasutanud piitsa asemel präänikut.

"Me oleme laevafirmade käitumist suunanud veidi sadamatasudega. Ise liikluse planeerimise eest vastutavana võin tõdeda, et suund on positiivne. Laevaliikluse kasv on tõesti suundunud Läänesadama asemel Vuosaari sadamasse," ütles Putkonen.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: