"Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda," kirjutab kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.

2018. aasta lõpu seisuga on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti.

Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

"Peamisteks aramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis."

Eestis varjupaiga saanud põgenikud jäävad riigiga seotuks, sest rahvusvahelise kaitse saajad võivad küll Euroopa Liidu sees reisida, aga kui nad on teises riigis viibinud 90 päeva 180 päeva jooksul, on tegemist ebaseadusliku riigis viibimisega. Vastaval riigil on õigus Eestilt kaitse saanud inimesed siia tagasi saata ning praeguseks on sellel alusel Eestisse tagasi saadetud kümmekond inimest.

Kapo hinnangul rändevoogudest põhjustatud surve Euroopas jätkub ning on ka näha, et põliselanikel on raskusi uusimmigrantide ühiskonda sulandamisel.