Eesti hakkab rahvusvahelisi digifirmasid maksustama kolme aasta pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Dmitri Jegorov.
Dmitri Jegorov. Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR

Eesti koos teiste Euroopa Liidu riikidega hakkavad tõenäoliselt rahvusvahelisi internetifirmasid nagu Facebook või Google maksustama varaseimalt 2022. aastal. Kuigi Eesti meediafirmad tegid ettepaneku seda juba aasta varem hakata tegema, on vaid aastaks maksuregulatsiooni vastuvõtmine vähetõenäoline.

"Digimajanduse arengu tõttu on rahvusvahelised maksureeglid lootusetult vananenud, kuna nad lähtuvad puhtalt geograafiast, riigi piiridest, füüsilistest varadest ja nii edasi. See üldse ei ole digimajanduse jaoks tänapäeval oluline," ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ERR-ile.

Seisu muutmiseks on Euroopa Liidu tasandilt tehtud ka kaks direktiivi ettepanekut, mida on ka pikemalt arutatud. Need ettepanekud on Jegorovi sõnul praegu ootele pandud, sest peamiselt rikkaid riike ühendav koostööühendus OECD on asunud ülemaailmset lahendust välja töötama.

"Nüüd eelmisel nädalal OECD käiski välja oma kompromissettepaneku, mille osas käib praegu avalik konsultatsioon," rääkis Jegorov ja lisas, et OECD ise on endale digimaksustamise regulatsiooni väljatöötamiseks seadnud tähtajaks järgmise aasta.

"Siin on ka uus Euroopa Komisjon, konkreetselt Margrethe Vestager, öelnud et kui OECD mingisuguse mõistliku ettepanekuga välja ei tule, siis Euroopa Liit teeb ise," ütles Jegorov.

Ajaliselt peaks see minema nii, et aastal 2020 tuleb OECD välja oma ettepanekutega, seejärel aastal 2021 hakkab Euroopa Liit arutama, kuidas see üle võtta ja seejärel aastatel 2022-2023 saaks digifirmade maksustamist rakendama hakata, rääkis Jegorov.

"Nüüd on see küsimus, et kas me Eestis üksinda jõuaksime midagi sellist oluliselt kiiremini teha. Kas sellel oleks mõte? Sest nii või naa see saaks olema ainult ajutine lahendus. Ma usun, et ülemaailmselt, või vähemalt Euroopa Liidu tasandil lahendus sellele leitakse," rääkis Jegorov.

Sellest sõltumata on Eestis meediaettevõtteid ühendav Eesti Meediaettevõtete Liit esitanud rahandusministeeriumile ettepanekud hakata rahvusvahelisi digifirmasid maksustama. Liidu ettepaneku kohaselt võiks kehtestada suurtele rahvusvahelistele meediafirmadele maksu, mis oleks kolm kuni viis protsenti nende Eestist teenitud käibelt.

Oma ettepanekus viitavad meediafirmad, et kuna OECD lahenduse väljatöötamine alles käib, siis võiks Eesti ühepoolselt hakata suuri digifirmasid maksustama hakata.

"Meie ettepanek ei ole midagi unikaalset, Eesti lahendus. Ta tugineb sellele, mida on Euroopa tasandil juba arutatud, aga milles ei jõutud erinevatel põhjustel kokkuleppele. Aga need maksustamise alused töötati välja," ütles ERR-ile Eesti Meediaettevõtete Liidu juht Mart Raudsaar.

Raudsaare sõnul on mitmed Euroopa Liidu riigid ühepoolselt suurte digifirmade maksustamise regulatsioone välja töötamas ja nad lähtuvad sellest samast Euroopa Liidu loogikast. Prantsusmaa on juba oma maksustamise reeglistiku vastu võtnud. Seda kõike muidugi ajutiselt kuni Euroopa Liidu ühtsete reeglite kehtestamiseni, lisas Raudsaar.

Kokku võiks Eesti suurte digifirmade maksustamisest teenida meediafirmade hinnangul 9-24 miljonit eurot aastas. Rahandusministeeriumi hinnangul on see liialt optimistlik hinnang ja pigem oleks tõenäoline kuni viis miljonit eurot aastas.

Ajalises võtmes jõuaks Raudsaare hinnangul seadusemuudatused Eestis ühepoolselt sisse viia 2021. aastaks.

Sellega nõustub ka Jegorov. Samas on tema sõnul küsitav, kas on mõistlik hakata siseriiklikult ajutist maksu välja töötama, kui üsna varsti peaks tulema ka Euroopa Liidu enda üldine digifirmade maksustamisdirektiiv.

"Järgmine aasta OECD, ülejärgmine aasta direktiiv ja üleülejärgmine aasta on siis direktiivi ülevõtmine liikmesriikide seadustesse. Umbes nii ta on. Kui Eesti preagu arutaks mingi maksu tegemist, siis 2020 seda arutaks, 2021 oleks esimene aasta kui seda rakendada aga kui 2022 toimub Euroopa Liidus koordineeritud [maksu kehtestamine] tekib küsimus, kas üheks-kaheks aastaks on mõtet seda teha," rääkis Jegorov.

Samuti lisas ta, et kui meediafirmade pakutav maksustamine on käibepõhine, siis OECD ettepanek on selle võrra parem, et põhineb kasumil. OECD ettepanek on jääda kasumimaksu piiresse ja selle lahendusena saaksid sihtriigi maksuhaldurid osa kasumimaksust, märkis Jegorov.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: