Küsimusele, kas Euroopa Liit peaks globaalsetes küsimustes olema senisest aktiivsem, vastas Terras, et jah. "See ongi probleem, et Euroopa Liit ei tunneta veel end tugeva, 530 miljoni inimeselise majandusena. Seda rahvusriikide mõtlemist on veel liiga palju. Ja liiga palju nendest arvavad, et nad juhivad seda kõike. Prantsusmaa üritab siin Euroopa Liitu juhtida, Saksamaa ei taha üldse vastutust võtta, Ühendkuningriik on üldse keerulises seisus. Loomulikult peaks oma jõud ühendama ja ühtsuse leidma just nendes küsimustes, kus iga üksik riik jääb liiga väikeseks," rääkis Terras.

"Selleks, et maailma enda majandushuvisid kaitsta, peab Euroopa Liit palju rohkem tegema globaalses mõttes koostööd ja mitte üksinda üritama diile teha ei Hiina, Ameerika ega ka Venemaaga," lausus Terras.

Terrase sõnul peab Euroopa olema paremini valmis erinevateks kriisideks, ka nendeks, mis toimuvad Euroopa vahetus läheduses, näiteks Lähis-Idas.

Välispoliitikas kvalifitseeritud häälteenamusele üleminekut Euroopa Parlamendis kommenteerides ütles, et sellega võidakse kõrvale mängida just väikeste riikide huvid. Samuti on ühiselt, konsensuslikult vastu võetud otsused Terrase sõnul tugevama kaaluga.

Rääkides Euroopa Liidu föderaliseerumise võimalikest plaanidest ütles Terras, et Eestile on kasulik rahvusriikide liiduna toimiv Euroopa.

Küll aga võiks Terrase arvates Euroopa Parlament saada seadusandliku algatusõiguse.

Digimaksu kehtestamist Terras kohe toetama ei tõtta, sest tema sõnul võib see sillutada teed ka teiste üle-Euroopaliste maksude kehtestamisele.

Süsinikuneutraalne Euroopa Liit aastaks 2050 on asi, mis tuleb Terrase sõnul kinni maksta Euroopa Liidu kodanikul, ning neid otsuseid ei tohiks teha uisapäisa. "Mina pooldan läbimõeldud, mitte kiirustavat, aga siiski looduskeskkonna säästvale arengule suunatud süsteemset arengut ja paremaid tehnoloogiaid," sõnas Terras. Lisaks pidas Terras vajalikuks prügi taaskasutamist.

Põllumajandustoetuste teemal rääkides ütles Terras, et tema näeks, et Eesti põllumajandustootjatelt rohkem lisaväärtust. "Kui suurfarm, näiteks 600 loomaga, teeb ainult lõssipulbrit ja saadab seda Hiina, siis ma arvan, et toetada tuleb just väiksemaid, ehk tuleb panna mingid piirid peale," sõnas Terras.

"Aga kui Eesti põllumees toodab juustu, mis on kvaliteedilt sama hea kui Piemonte´i piirkonna juust, siis tuleb ka teda toetada. Ja väikepõllumajandus hoiab elu maal paremini kui suurpõllumajandus," lisas ta.

Saatejuht Arp Müller küsis, milline võiks olla realistlik tase, mida Eesti võiks taodelda Euroopa Liidu intitutsioonidelt põllumajanduse otsetoetuste osas eelarve perioodiks 2021-2027. Terrasi sõnul võiks see olla võrdne sellega, mida saavad Prantsusmaa põllumehed. "Toetus peaks tõusma igal juhul," lausus ta.
Isamaa Euroopa Parlamendi valimiste programmis seisab, et Euroopa Komisjon peab kasutama otsustavalt kriisi ajal komisjonile antud sekkumisvolitusi, kui mõne liikmesriigi eelarvepoliitilised otsused seavad ohtu ühisraha stabiilsuse. "Reeglite rikkumine peaks olema alati karistatav, eriti kui need reeglid on eelnevalt omavahel kokku lepitud ühel häälel," sõnas Terras.

Euroopa armee idee Terrasele ei meeldi ning ta arvab, et tegemist on asendustegevusega. "Siin käib sakslaste proov peituda selle Euroopa armee taha ja selle tõttu vähem maksta. Mina arvan, et julgeoleku garantii on NATO," rääkis Terras.