Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et alajaamas tekkis abiseades, mis mõõdab voolusuurusi, sisemine rike.

"Probleem on selles, et automaatika peaks suutma selle rikkelise koha eemaldada ülejäänud võrgust. Alajaamad on dubleeritud süsteemidega, aga mingil põhjusel automaatika rikkelise koha eemaldamisega hakkama ei saanud ja terve alajaama mõlemad süsteemid lülitusid välja ja Narva linna ja ümbruskonna inimesed jäid elektrist ilma," rääkis Kilk.

Alajaama avarii tõttu lülitusid välja Eesti Energia Eesti elektrijaama 8. energiaplokk ja õlitehas Enefit280. See põhjustas Eestis elektritootmise languse 500 megavatilt 350 megavatile. Kui talvine tarbimise tippkoormus on Eestis 1500 megavatti, siis laupäevane elektritarbimine oli kindlasti palju väiksem.

"Olukord ei oleks olnud väga kriitiline, sest Eesti ühendused välissüsteemidega on piisavalt tugevad. Isegi siis, kui Eestis ei toimu elektri tootmist, siis saame hakkama," kinnitas Kilk.

Kilgi sõnul tekitab kindlasti muret, et elektrijaamad sellise intsidendi käigus välja lülitusid. "Need elektrijaamad, mis välja lülitusid, olid katkestusega alajaamast paarikümne kilomeetri kaugusel. Tegelikult süsteemis olevad elektrijaamad peaksid olema piisavalt tugevad, et mitte välja lülituda. Peame koos Eesti Energiaga selgitama, miks nii läks," rääkis ta.

Kilgi sõnul kontrollitakse, kas viga automaatikasüsteemis oli üksikjuhtum või on olemas võimalus, et samasuguseid probleeme võib juhtuda ka teistes kohtades.

"Me teeme täpsema analüüsi ja siis selgub, kas peab investeerima või piisab automaatsüsteemide ümberprogrammeerimisest," ütles ta.

Kilgi sõnul on ajutiste katkestuste jaoks Eleringil 250-megavatise võimsusega avariijaam Kiisal, kuid kas sellel lisaks peaks Eestis olema veel tootmisvõimsus eriolukordade tarbeks, on arutamise koht. "Talupojaloogika ütleb, et igati hea ju oleks, aga kuivõrd selline tootmine Eestis praegu puudub, siis see maksab. Kas selle täiendav väärtus, mis tekib elektritootmisega, on riski vastu piisav?" rääkis Kilk.

Praegu on Eestil 1000 MW Estlink elektriühendus Soomega ning umbes sama võimsusega ühendus Lätiga süsteemidega, mis on omakorda ühendatud Poola ja Rootsiga, rääkis Kilk.

Taavi Veskimägi: avarii ei kujutanud ohtu Eesti elektrisüsteemi talitlusele

Laupäevase avarii Eleringi hallatavas Balti alajaamas Ida-Virumaal põhjustas voolutrafo purunemine ja tõenäoliselt sisemise lühise tagajärjel tekkinud põleng, teatas Elering esmaspäeva pärastlõunal.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul on juhtum erakordne, sest Balti alajaama 330-kilovoldised trafod ei oleks tohtinud voolutrafo purunemise tõttu välja lülituda.

"Alajaamad ja elektrisüsteem laiemalt on üles ehitatud selliselt, et üksiku seadme rike ei põhjustaks tarbijatele elektrikatkestust. Kui ühe seadmega midagi juhtub, peaks automaatika toite üle viima teisele, reservseadmele. Sellist sündmust, mis juhtus Balti alajaamas ja mis oleks jätnud tarbijad toiteta, ei ole viimase kümne aasta jooksul, kui mina olen Eleringi juhtinud, juhtunud. Samas ei kujutanud see rike ohtu Eesti elektrisüsteemi kui terviku talitlusele," selgitas Veskimägi.

Ka Veskimäele jäi arusaamatuks, miks seiskusid Eesti Energia elektritootmisseadmed.

"Tootmisseadmed, mis Eesti Energia selgitusel välja lülitusid, ei ole ühendatud mitte Balti alajaamaga, vaid Viru alajaamaga, mida laupäevane rike ei puudutanud. Eesti Energia tootmisseade Eesti elektrijaamas seiskus pärast seda, kui avarii Eleringi Balti alajaamas oli juba likvideeritud," märkis ta.

Eestis kehtiva regulatsiooni järgi peavad kõik võrku ühendatud elektrijaamad taolise rikke üle elama.

"Teistesse, normaalselt töötavatesse alajaamadesse ühendatud elektritootmisseadmete seiskumine tekitab süsteemihaldurile omakorda probleeme süsteemi juhtumisel ja tõstatab küsimuse, kas seiskunud tootmisseadmed vastavad Eestis kehtivatele nõuetele," lisas Veskimägi.

Laupäevane katkestus puudutas piirkondliku jaotusvõrgu VKG Elektrivõrgud tarbijaid. VKG Elektrivõrgud tegutseb Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel. Valdav enamus tarbijaid said Eleringi poolt toite tagasi umbes tunni jooksul pärast katkestuse algust. 

Elering mõõdab ettevõtte ühe põhimõõdikuna elektrivõrgu töökindlust. Eleringi võrgu töökindlus on ettevõtte hinnangul viimastel aastatel jõudsalt paranenud. Eelmisel aastal oli Eleringi võrgus 86 riket ja andmata jäi kõigest 18,5 megavatt-tundi elektrit, mis on sisuliselt kahe kodumajapidamise aastane tarbimine, märgiti pressiteates.