Me oleme hetkel Brüsseli lennujaamas. Lennukid, lennupiletid ja kliima on teie agendas kõrgel kohal. Kui palju te oleksite valmis maksma pileti eest Barcelonasse?

Mul oleks väga hea meel, kui erinevus lennupiletite ja rongipiletite vahel oleks väiksem. Lennupiletid on palju odavamad kui rongipiletid. Oleks hea, kui me Euroopas lühikeste vahemaade läbimiseks kasutaksime rohkem ronge ja kui meil oleks Euroopas ka rohkem kiirronge. Mina oleksin kindlasti valmis maksma rohkem lennupiletite eest. Ja ma arvan, et oleks hea, kui me seaksime sisse maksu petrooleumile. Meil kehtib maks autokütusele ja ka rongienergiale, aga mitte lennukikütusele. Ma leian, et ka lennukikütuse maksu on kliimamuutuste kontekstis vaja.

Eesti on kaugel ja meil puuduvad Euroopaga rongiühendused. Kuidas te veenate eestlasi maksma rohkem lennukipiletite eest?

Eestil võiks olla rohkem ühendusi, ka lennuühendusi, siis läheksid hinnad alla, sest minu kogemuse järgi on juba praegu üsna kallis Eestisse minna. Konkurentsist oleks kasu. Aga ma usun ka, et oleks kasulik, kui meil oleks rohkem rongiühendusi Balti riikidega üldiselt ja Eestiga eriti. See avaks Eesti rohkem Euroopale.

Aga kas te ei näe siin probleemi, et ääremaadele oleks lennupileti hinnatõus raske?

Muidugi näen. Jah, otsides lahendusi, siis see on üks võimalus. See ei lahenda probleemi, vaid on üks osa sellest lahendusest. Ja ma ei ütle, et lendamine tuleks kõrgelt maksustada. Ma ütlen lihtsalt, et on ebaõiglane, et mõned kütused on maksustatud ja see kütus mitte. Loomulikult tuleb hoolitseda ääremaade eest. Eesti on ääremaa, aga Euroopa Liidus on palju ääremaid, riike ja ka saari.

Eesti sotsiaaldemokraatidel läheb kampaania praegu üsna hästi. Kuidas te kutsute eestlasi sotsiaaldemokraate toetama, mis on teie peamine kampaaniasõnum?

Kui te teete sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis tugevaks, siis me suudame võib-olla luua progressiivse koalitsiooni, progressiivsetel jõududel saab olema Euroopa Parlamendis enamus. See seab kliimamuutused esikohale, sellele järgneb sotsiaalpoliitika. Kui te vaatate Eesti edulugu, siis ma arvan, et see edu ei ole muutunud tavaeestlaste jaoks piisavalt kõrgeteks palkadeks. Mina tahaksin anda ametiühingutele tugevama positsiooni, et nad suudaksid läbi rääkida ja jõuda kõrgemate palkadeni tavainimestele. Tipus olevad inimesed teenivad hästi ja ettevõtted teenivad hiigelkasumeid, aga tavainimeste palgad ei ole tõusnud piisavalt, et neis väljenduks Eesti-suguse riigi majanduslik edu.

Osa sotsiaaldemokraatide praegusest edust kuulub Marina Kaljurannale ja tema isiklikule populaarsusele, aga osa sellest võib olla reaktsioon Eesti uuele valitsusele. Mida teie arvate sellisest võimuliidust?

Kõigepealt, Marina on inspireeriv inimene. Ma loodan väga teda peagi tervitada Euroopa Parlamendis. Temast saab parlamendis staar.

Teiseks, Eestil on uskumatult hea maine maailmas kui tulevikkuvaatav progressiivne moodne iseseisev ja vaba maa. Nüüd on see maine tagasihoidlikult öeldes kahtluse alla seatud mõnede EKRE poliitikute poolt ja nende käitumisviisi tõttu. Kasutada valgete ülemvõimu keelt ja sümboleid, see tuli vähemalt mulle isiklikult tohutu šokina, et midagi sellist on võimalik sellisel progressiivsel ja moodsal maal nagu Eesti.

Mida see tähendab meie välissuhetele?

Kõigepealt on see peaministri probleem. Tema poliitiline perekond on kindlasti tema valiku osas selle parteiga koalitsioon teha väga kriitiline. Kuidas ta saab ennast liberaaliks nimetada, ma ei saa sellest aru. Ja kuidas saab parteiperekonda kuuluda partei, mida seostatakse valgete ülemvõimu inimestega. Ma ei saa sellest aru.

Teiseks, nagu ma ütlesin, Eestil on hea maine. Ma olen pärit samuti väikesest riigist ja väikse riigi jaoks, mis sõltub maailma kaubandusest, on maine äärmiselt tähtis. Nii et ma ütleksin, et olge väga ettevaatlikud, et te seda head mainet ei kaotaks. Fašistlik keel või äärmusluse keel või valgete ülemvõimu signaalid või avalikult rassistlikud märkused ei aita kaasa Eesti mainele.

Miks väike riik nagu Eesti peaks toetama näiteks enamushääletust välispoliitikas või maksuküsimustes?

Ma tundsin Eestit juba siis, kui see oli okupeeritud. Ma olid diplomaat Moskvas ja reisisin Eestisse, kui see oli okupeeritud. Ja ma tean teie selle põlvkonna julgust tõepoolest mõelda vabadusest ja iseseisvusest sel ajal, kui kogu ülejäänud maailm mõtles, et see ei juhtu mitte kunagi. Mis oleks parem garantii Eesti igavesele vabadusele ja iseseisvusele, kui elav ja tugev Euroopa Liit. Et Euroopa Liit oleks elav ja tugev, selleks tuleb teatud valdkondades edasi liikuda. Üks selline on välispoliitika.

Me peame saatma väga selge signaali Vladimir Putinile – käed eemale Euroopa Liidust! Ja see algab Eesti piirist. Me oleme sellele täielikult pühendunud. See ei ole ainult NATO, vaid ka Euroopa Liidu küsimus. Ma töötasin Eestis kui seal olid suured pinged vene keelt kõneleva vähemusega, eelkõige Narvas ja teistes piirkondades Kirde-Eestis. Jõukuse tõttu, mis on seotud Euroopa Liiduga on need pinged kõvasti vähenenud. Ja vene keelt kõnelevad Eesti kodanikud või mittekodanikud tunnevad end Eestis vägagi kodus olevat, sest nad näevad seal endal ja oma lastel tulevikku. See on Euroopa Liidu suurim kingitus. Euroopa Liidu tugevdamine teeb Eesti tugevamaks ja turvalisemaks.

Aga me kardame kaotada oma hääle ja jõuda olukorda, kus suured riigid hakkavad asju otsustama.

Teate, on olemas ka väiksemate riikide enamus. Me peame läbi rääkima ja üksteisega suhtlema ja leidma kompromisse. Aga nagu me oleme näinud teistes valdkondades, siis suured riigid ei saa asju dikteerida kui väiksed riigid hoiavad kokku. Vahel hoitakse kokku suurte riikidega, vahel väikestega. Holland on olnud osa sellest algusest peale. Me teame täpselt, kuidas sellega hakkama saada ja me oleme rahvana väga lähedased eestlastele. Me jagame paljusid asju ka kultuuriliselt, nii et ma usun, et liitlaste ja enamuse otsimine on midagi, mida kõik väiksed riigid peavad tegema.

Te mainisite Vladimir Putinit. Euroopa Nõukogu taastab varsti võib-olla nende hääleõiguse. Kas Euroopa Liit peaks tühistama sanktsioonid Venemaale?

Ei. Muidugi me peame nendega rääkima, aga nad ei ole teinud mitte midagi Minski protsessis, nad ei ole teinud mitte midagi Normandia protsessis. Ei ole tõesti mingit võimalust anda andeks seda, et riik võtab endale osa teisest riigist ja seejärel elab edasi karistamatult. Ei. Ainus viis Venemaale vastu seista on püsida ühtsena, ainus viis jõuda mingi mõistmiseni Venemaaga ja selleni me peame jõudma, on jõupositsioonilt. Kui me eurooplastena oleme ühtsed, siis me oleme palju tugevamad.

 FRANS TIMMERMANS

Euroopa Sotsialistliku Partei juhtkandidaat

- Sündinud 6. mail 1961. aastal Maastrichtis, Hollandis.

- Frans Timmermans õppis Nijmegeni Radboudi ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse erialal ning omandas magistrikraadi Nancy ülikoolis, kus ta õppis prantsuse kirjandust ja Euroopa õigust.

- Pärast ülikooli ja sõjaväge asus tööle Hollandi välisministeeriumis. Töötas riigiametnikuna ja diplomaadina, muuhulgas aastatel 1990-1993 Hollandi Moskva saatkonnas. Hiljem on ta ametis olnud Hollandi parlamendi ja valitsuse liikmena, töötanud Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, alates 2014. aastast Euroopa Komisjoni esimene asepresident.

- Euroopa Sotsialistlik Partei koondab Euroopa sotsialistlikke ja sotsiaaldemokraatlikke parteisid, kokku on katusparteil 33 täisliiget. Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil oli Euroopa Parlamendi praeguses koosseisus 186 kohta, prognooside kohaselt kaotavad nad mitukümmend kohta, aga jäävad siiski suuruselt teiseks fraktsiooniks parlamendis.

- Eestist kuulub Euroopa Sotsialistliku Partei ridadesse Sotsiaaldemokraatlik Erakond.