Euroopa suurimad poliitilised grupid ehk parteiperekonnad nimetavad Euroopa Parlamendi valimistel oma juhtkandidaadid, kellest nende võidu korral peaks saama Euroopa Komisjoni president. ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand intervjueerib valimiste eel iga poliitilise perekonna juhtkandidaati. Esimesena vastas ERR-i küsimustele Euroopa Rahvapartei juhtkandidaat Manfred Weber, seejärel Euroopa Konservatiivide je Reformistide grupi juhtkandidaat Jan Zahradil. Kolmandana vastab ERR-i küsimustele Euroopa Roheliste Partei juhtkandidaat Ska Keller.

Ska Keller, milline on teie peamine kampaaniasõnum neil valimistel?

Meie vaatepunktist kujunevad need valimised Euroopa Liidu jaoks väga olulisteks, sest me kõik, Euroopa kodanikud, otsustame koos, millises suunas Euroopa liigub. Kas me läheme tagasi natsionalismi suunas, seame sisse piirid, hävitame Euroopa Liidu nii nagu me seda tunneme. Või jätkame status quo kujul, nagu pakuvad mõned parteid. Meie, rohelised, ütleme, et me peame midagi Euroopas muutma. Me tahame näiteks, et Euroopa võitleks kliimakriisiga ja et me teeksime enam sotsiaalse võrdsuse nimel Euroopa Liidus ja selle nimel, et õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid järgitaks igas liikmesriigis.

Kõik teavad roheliste keskkonnamuredest, kas te võiksite nimetada teisi teile olulisi teemasid.

Meie jaoks on väga oluline, et me tõstaksime Euroopa järgmisele tasemele, mis tähendab sotsiaalset Euroopat. Meil on Euroopas endiselt palju sotsiaalseid erinevusi, näiteks vaadates noorte töötust, mis on mõnedes piirkondades ja riikides väga kõrge. Samuti kui vaadata miinimumpalkasid, siis need on väga erinevad, samuti pensionid erinevad suuresti riikide kaupa. Me peame tagama, et sotsiaalse kaitse miinimumstandardid oleksid täidetud kõikjal Euroopa Liidus. Samamoodi tahame me võidelda õigusriigi põhimõtete ja kodanikuvabaduste eest, sest me näeme, et mõnedes riikides pöörduvad valitsused neist ära. Ungari on selles küsimuses kindlasti peamine näide, kus ei ole enam vaba meediat, kus ei ole enam tagatud kodanikuühenduste vabadus. Me tahame, et kõigil kodanikel oleksid samad õigused kõikjal Euroopas.

Te nimetasite sotsiaalset võrdsust, aga meil on väga erinev elatustase näiteks Saksamaal ja Eestis.

Jah, muidugi. Meie jaoks on tähtis, et kõikjal kehtiksid vähemalt minimaalsed sotsiaalsed standardid. Et kõikjal Euroopa Liidus oleks olemas miinimumpalk ja kättesaadav ligipääs arstiabile ning haridusele. See ei tähenda kõikjal sama suurt miinimumpalka, sest erinevused on liiga suured, aga me peaksime tagama, et sotsiaalse kaitse miinimum oleks tagatud kogu Euroopa Liidus.

Kas te peate selle miinimumi all silmas mingit numbrit, mingit summat eurodes või näiteks protsenti keskmisest palgast või midagi taolist?

See sõltub, näiteks tervishoius peame me tagama, et see oleks kättesaadav ja ligipääsetav igal pool kõigile kodanikele, nii et see ei ole number. Miinimumpalga puhul on tähtis, et igal pool oleks miinimumpalk olemas, mis võib lähtuda näiteks protsendist keskmisest sissetulekust. See sõltub, millisest sotsiaalsest teemast me räägime.

Üks oluline teema neil valimistel on migratsioon. See on muutnud Euroopa poliitikat viimastel aastatel palju. Milline on teie arvamus, kas me peaksime reformima asüülisüsteemi ja sisse seadma kvoodid ja jagama vastutust?

Meie vaatepunktist on tähtis ja kahjuks sageli selles debatis tähelepanuta jääv asjaolu, et me peame tegelema põhjustega, miks inimesed peavad põgenema. Siin saab Euroopa Liit palju ära teha. Mitmed liikmesriigid ekspordivad jätkuvalt relvi konfliktipiirkondadesse, näiteks Saudi-Araabiale, kes pommitab Jeemenis. Me peame tagama, et me ise ei oleks osa probleemist, mis sunnib inimesi põgenema. Samuti, kui me vaatame oma kaubanduspoliitikat, siis mujal elavad inimesed ei tohiks jääda selle tagajärjel vaesemaks, mis jällegi sunnib neid põgenema, sama kehtib põllumajanduspoliitika kohta ja kalanduspoliitika kohta. Siin on palju, mida me saame teha. Muidugi ei saa me lahendada kõiki probleeme, aga me saame teha palju rohkem, kui me praegu teeme. Ja me peame tagama, et me tõepoolest pakume kaitset inimestele, kes põgenevad tagakiusamise ja sõja eest. Ma arvan, et me suudame Euroopa Liidus seda teha.

Kas kvoodid on head või halvad?

Meie tahame, et kõik liikmesriigid kannaksid osa vastutusest. Vaadates kui suured ja tugevad me Euroopa Liidus oleme, siis kui igaüks teeb natukene, siis on see väiksem väljakutse kõikidele riikidele.

Rääkides kliimasoojenemisest, roheliste lemmikteemast, siis kui head me oleme selle probleemiga tegelemisel?

Rohelised on sellest rääkinud kümneid aastaid, aga praegu on kätte jõudnud aeg, mil igaüks näeb kliimakriisi mõju. Väga kuumasid suvesid paljudes riikides, põuda, metsatulekahjusid, mida me ei ole tavaliselt näinud ja nüüd on neid Põhja-Euroopas palju olnud. Suured tormid ja nii edasi. Kliimakriis on tõeline ja me peame tegutsema, me oleme viimane põlvkond, kes saab veel tegutseda kliimakriisi vastu. Hea uudis on, et me teame, mida teha. Instrumendid on olemas, on tehtud palju uurimusi, vaja on lihtsalt poliitilist tahet ja poliitilist enamust, et tegutseda.

Ja kuidas teile tundub, kas praegu on moodustumas toetus muutusele?

Ma arvan, et praegu on tunda oluliselt rohkem toetust kliimategevustele kui me kunagi varem oleme näinud, sest tänavail on meeleavaldused, kooliõpilased on tänaval igal reedel, Belgias igal neljapäeval. Nad nõuavad tegutsemist kliima nimel, nad ütlevad, et see on meie tuleviku küsimus ja me tahame, et meile jääks planeet, kus me saame hästi elada. Me peame selle nimel tegutsema praegu. Ma tõesti näen, et lõpuks on avalikkuse teadvusse jõudnud see, et me peame midagi tegema.

Eestis on mõned keskkonnateemad, mille pärast inimesed on väga mures – metsaraiumine, mõni konkreetne tehas, aga see ei ole toonud kaasa roheliste parteide populaarsuse kasvu. Miks? Kuidas te kutsuksite eestlasi hääletama roheliste poolt?

Ma arvan, et üha suurema hulga inimeste jaoks saab selgemaks, et keskkonnaküsimused ei ole midagi lihtsalt kena, millega tegelda või tegeleda möödaminnes, need küsimused muutuvad üha kesksemaks. Me kõik teame ja saame aru, et me sõltume loodusest ja sellest ühest ja ainsast planeedist, mis meil on. Nii et ma arvan, et see muutub kesksemaks. Aga ma tean oma kogemusest, et tugeva ja nähtava partei ülesehitamine võtab aega, see ei ole kerge. See võtab aega, aga see ei tähenda, et lõpus ei ootaks edu.

Ma arvan, et mõned eestlased arvavad, et kõik rohelistega seonduv ja öko on väga-väga kallis ja me ei saa seda endale lubada.

Ma arvan, et see mida me ei saa endale lubada on lihtsalt istuda ja oodata kliimamuutuste süvenemist. Me näeme juba praegu, kui palju see maksab – iga põud ja iga metsatulekahju, kui palju see maksab ja kahju toob. Isegi komisjon on selle välja arvutanud, see maksab miljardeid eurosid. Me ei saa lubada tegevusetust. Samal ajal me peame lähenema keskkonnaküsimustele ja sotsiaalteemadele koos ja need ongi omavahel tihedalt seotud alati. Vaesemad inimesed elavad suurima õhusaastega tänavatel, õhusaaste muutub kliimamuutusega üha suuremaks. Tavaliselt kannatavad vaesemad inimesed äärmuslike ilmaolude tõttu, kui on vaja taastada oma kodu või väike ettevõte, siis see maksab palju, nii et see on omavahel väga suurel määral seotud. Meie pakume näiteks välja, et täiendav tulu mida riik teenib näiteks suuremalt CO2 heitelt, läheks tagasimaksmisele kodanikele ja vaesemad inimesed saaksid suurema summa valitsuselt kui rikkamad inimesed. See tähendab, et kui su sissetulek on väike, aga sa oled säästlik CO2 osas, siis sa saad rohkem tagasi. Tavaliselt on nii, et suurema sissetulekuga inimesed põhjustavad ka rohkem CO2 heiteid kui vaesemad.

Kui palju kohti rohelised saavad järgmises parlamendis teie hinnangul?

Me loodame, et me laieneme pisut, vaatamata Brexitile, mis läheb meile maksma kuus kohta, mis on palju. Kahanevas parlamendis me arvame, et me suudame laieneda ja see oleks suur saavutus.

Mis on teie lemmiktegevus sel ajal kui te ei tee poliitikat?

See on ilmselt väga klassikaline, aga mulle tõesti meeldib loodus ja metsaminek, see on minu jaoks tõeline noorenemise ja energia saamise allikas. See aitab ka näha, miks me kõike seda teeme, kaitstes looduslikku mitmekesisust ja loodust, meie ühist pärandit.

Ja millal te viimati metsa saite minna?

Mõni aeg tagasi kahjuks.

Ska Keller. Autor: SCANPIX/AFP/JEFF PACHOUD

SKA KELLER

Euroopa Rohelise Partei juhtkandidaat

- Ska (sünninimega Franziska Maria) Keller, sündinud 22.11.1981 Gubenis Saksamaal Brandenburgi liidumaal Poola piiri ääres.

- Lõpetanud Berliini Vabaülikooli ja Istanbuli Sabanci Ülikooli magistriõppe islami, türgi ja juudi uuringute alal. Liitus roheliste noorteühendusega 2001. aastal, alates 2009. aastast Euroopa Parlamendi liige.

- Euroopa Roheliste ja Vabaliidu ühisele fraktsioonile Euroopa Parlamendis kuulub praegu 52 kohta 751-st, aprilli prognoosi kohaselt suureneb nende kohtade arv uues koosseisus 57-ni.

- Rohelistel on Euroopa Parlamendi valimistel kaks juhtkandidaati, lisaks Ska Kellerile Bas Eickhout Hollandist. Euroopa Vabaliidu juhtkandidaat on vangistatud katalaani iseseisvuslane Oriol Junqueras.