Lätis on Euroopa Parlamendi liikmeid ikka peetud sillaks kodumaa ja teiste riikide vahel, sestap on paljudele tähtis, kes ja millise sõnumiga Lätit esindab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelhääletuse päevadel olid Riia hääletuspaikades lausa järjekorrad ja juba hakati häälterekordeid ennustama, kuid laupäev möödus enamikus jaoskondades vaiksemalt ja eriti vaikselt juba tavapäraselt Latgales.

"Peame jätkama alustatud teed ühises Euroopas. Oleme selle poolt, et tulevikuski jätkuks Läti stabiilne areng," ütles Renars.

"Arvan samamoodi. Peamine, et Lätit esindaks Euroopas professionaalid," sõnas Viktorija.

Valimispäeval Riias viibinud ERR-i korrespondent Ragnar Kond märkis, et kui analüüsida erinevate nimekirjade programme ja valimiseelseid väitlusi, siis tundub, et euroskeptikute osatähtsus on vähenenud ja kasvanud on pigem nende hulk, kes loodavad Euroopa Liidust ka Läti arenguprobleemide lahendamisel kasu.

Enamik Lätist Euroopa Parlamenti pürgijaid soovib seal tegelda regionaalarengu, keskkonna, tervishoiu, tööpuuduse ja majandusteemadega. Põhiseaduse ja kalanduse probleemid, samuti petitsioonid huvitavad üksikuid. See, kandidaatide eelistuste põhjal tehtud üldistus võib peegeldada ka Läti ühiskonna huve laiemalt. Läti makstud ja Euroopast tagasi saadud raha kesmine suhe on praegu selline, et Läti maksab ühe ja saab kolm-neli eurot vastu.

Rahandusministeeriumi rahanduspoliitika osakonna direktor Nils Sakss ütles" Aktuaalsele kaamerale", et see on muutumas.

"Järgmisel eelarveperioodil Läti sissemaksete osa Euroopa Liidust tagasi saadava rahaga võrreldes kindlasti kasvab. See on täiesti selge. Loomulikult sõltub see läbirääkimiste tulemustest, kuid kuna meie majanduskasv on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kiire, saame vastavalt reeglitele tulevikus vähem raha ka Euroopa fondidest," selgitas Sakss.

Korruptsiooniskandaalidesse sattunud Riia endiste juhtide Koosmeel on küsitluste põhjal kaotanud kõvasti populaarsust. Seega näitavad valimistulemused ka seda, kas Läti saab üle pika aja Koosmeele asemel uue liiderpartei või mitte.

Lätis on valimistega seoses aga olnud mitu tehnilist tõrget. Ragnar Kond selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et esimene probleem tekkis valijakaartidega, mida seekord ei saatnud laiali Läti Post, vaid üks erafirma.

"Pooled valijakaardid ei jõudnudki adressaatideni. Nii ei saanud paljud inimesed teada, kuhu nad peavad hääletama minema ja võib-olla mõned ei tea, et täna üldse Lätis valimised olid," selgitas ta.

Teine probleem tekkis eelhääletamise programmiga. "Nimelt lubati, et eelhääletamise ajal saab Lätis esimest korda oma toetuse anda ükskõik millises kohas üle Läti, et see ei sõltu registreeritud elukohast. Paraku jooksis see arvutiprogramm, mida siin katsetati, kinni ja vähemalt pool aega kolmest päevast ei olnud võimalik seda teha," rääkis Kond.

"Praegu ei ole teada, kui paljud inimesed hääletamata jäid, aga eriti siin, Riias ilmselt sajad selle segaduse tõttu hääletada ei saanud. Aga süsteem lubatakse korda teha ja eks siis näeme, kas ka süüdlased välja selgitatakse," lisas ajakirjanik.

Europarlamendi valimistel osales Lätis 32,13 protsenti valiujatest

Euroopa Parlamendi valimistel osales Lätis laupäeval 453 653 inimest ehk 32,13 protsenti valijaskonnast, teatas õhtul keskvalimiskomisjon.

Osalusprotsent oli veidi parem kui eelmistel europarlamendi valimistel viis aastat tagasi, mil see oli 30 protsenti.

Valimisjaoskonnad olid avatud kella kaheksani õhtul.

Lätil on Euroopa Parlamendis kaheksa kohta. Valimisõigus on 1,41 miljonil inimesel.