Jan Zahradil ERR-ile: liikmesriikidel peab olema suurem sõnaõigus Euroopa asjade üle otsustamisel ({{commentsTotal}})

Foto: zahradil.cz

Euroskeptilise Euroopa Konservatiivide je Reformistide grupi juhtkandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Jan Zahradil ütles intervjuus ERR-ile, et ta ei taha Euroopa Liitu lammutada, vaid kärpida Brüsseli võimu riikide kasuks. Tšehhi poliitik leiab, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peaksid olema ettevaatlikud Brüsseli, Berliini ja Pariisi bürokraatia püüetele ajada asju üle meie pea.

Euroopa suurimad poliitilised grupid ehk parteiperekonnad nimetavad Euroopa Parlamendi valimistel oma juhtkandidaadid, kellest nende võidu korral peaks saama Euroopa Komisjoni president. ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand intervjueerib valimiste eel iga poliitilise perekonna juhtkandidaati. Esimesena vastas ERR-i küsimustele Euroopa Rahvapartei juhtkandidaat Manfred Weber, nüüd saate lugeda intervjuud Euroopa Konservatiivide je Reformistide grupi juhtkandidaat Jan Zahradiliga. 

Jan Zahradil, oma posteritel kannate te T-särki, praegu aga ülikonda, kas te hakkate kampaaniat tegema põhiliselt ülikonnas või T-särgis?

T-särk meeldib mulle. Me tahtsime teha põhilise sümboli, loosungi ja logo vabama, sellepärast valisin ma T-särgi. Ka muusikaline loosung – taashäälesta Euroopa Liit, kõlab ilmselt paremini vabamas esituses.

Milline on teie peamine kampaaniasõnum, millist Euroopa Liitu te tahaksite tulevikus näha?

Nagu ma ütlesin, siis peamine loosung on - taashäälesta Euroopa Liit. See ei tähenda lammutamist ega hävitamist ega Euroopa Liidust lahkumist. Aga see ei tähenda ka ilma mingite muutusteta jätkamist. Me tahame jääda Euroopa Liitu, aga me tahame seda muuta, me tahame paindlikku mitmekiiruselist Euroopa Liitu, me tahame detsentraliseeritud ja kärbitud Euroopa Liitu. Me oleme vastu sotsialistide või kristlike demokraatide ideele tsentraliseeritud Euroopast, kvaasiriigist või föderaalsest struktuurist. Meie meelest see ei sobi Euroopa rahvastele ja liikmesriikidele.

Kas te võiksite tuua mõned näited, mis teid täpselt häirib?

Me näeme Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt katseid haarata rohkem võimu oma kätte. Näiteks tahab Euroopa Komisjon laiendada häälteenamusega hääletamist ka maksuküsimustele ja välispoliitikale. Me ei saa sellega nõustuda. Me usume, et maksupoliitika ja välispoliitika peaks jääma üksnes riikide ja nende valitsuste otsustada. Me usume ka, et me ei peaks harmoniseerima pensionisüsteeme, tervishoiusüsteeme ja sotsiaalsüsteeme, sest Euroopa riigid on liiga erinevad, et seda saavutada. Me usume, et riiklikel parlamentidel ja valitsustel peaks olema suurem sõnaõigus Euroopa seadusandluse ettevalmistamisel ja Euroopa poliitika määratlemisel.

Euroskeptikud näivad vahel hävitavat Euroopa Liitu. Millega te veenate, et te näete selles siiski kasu ja ei taha seda hävitada?

Euroopa Liidus on palju kasulikke asju. Ühisturg, suurim saavutus meie kõigi jaoks, ühine kaubanduspoliitika, mis võimaldab meil läbi rääkida teiste suurte majandustega nagu Jaapan, Hiina ja teised. Mul on kerge tunnistada, et Euroopa Liidus on väga häid asju. Aga on ka mitte nii häid asju. Need on Brüsseli või Berliini või Pariisi bürokraatia püüded ajada asju üle meie pea. Eriti meie Kesk- ja Ida-Euroopas peaksime olema väga ettevaatlikud ja tundlikud nende katsete suhtes.

Visegradi riigid on seisnud vastu Euroopa Komisjonile mitmetes küsimustes. Mõnedel juhtudel näib tegu olevat õigusriigi põhimõtete eiramisega. Kas te ei nõustu sellega?

Ma ei nõustu sellega. Ma arvan, et selle on käivitanud mõned inimesed Euroopa Komisjonis, eelkõige härra Timmermans, kes on Euroopa Komisjoni asepresident ja kes ise praegu kandideerib presidendi kohale sotsialistina. Talle ei meeldi konservatiivsed valitsused Ungaris ja Poolas ning ta püüab neid rünnata igal võimalusel. Ma usun, et see on palju rohkem poliitiline võitlus kui päris asi.

Te ei näe midagi halba Poola kohtureformis?

Kui jutt käib sellest konkreetsest teemast, siis see on ja peab jääma liikmesriigi parlamendi pädevuseks kehtestada kohtunike pensionile mineku iga. Ma ei näe selles midagi valet.

Jan Zahradil. Autor: zahradil.cz

Tänapäeva maailmas on palju suuri probleeme, mis seonduvad majanduse, migratsiooni ja kliimamuutustega. Kas me ei vaja senisest rohkem rahvusvahelist koostööd, et nendega hakkama saada?

Me vajame rohkem koostööd, aga see ei tähenda automaatselt, et me vajame rohkem Euroopa Liitu. Te nimetasite tundlikku teemat ehk kliimamuutustega võitlemist. Meil on Pariisi lepe, aga see on valitsustevaheline lepe, mille allkirjastamise üle otsustas lõpuks iga valitsus eraldi. Kõik Euroopa valitsused allkirjastasid selle, see on hea, nad leidsid ühise arusaama. Aga lõpuks see ei olnud üleeuroopaline asi, vaid valitsustevaheline asi.

Kas me peame kliimamuutuse vastu võitlema?

Ma olen keskkonnainsener ametilt ja usun, et kliimamuutustel on olemas väga tõsised inimtekkelised põhjused ja me saame nendega tegelda. Aga samas peame me teaduslikust vaatepunktist tunnistama, et on ka teised põhjused, mis ei ole inimtekkelised ja me ei saa neid eriti mõjutada. Inimtekkelised põhjused, tööstus ja fossiilkütuste kasutamine – jah, ma arvan, et me saame selles osas midagi teha. Samuti peame me läbi rääkima või veenma teisi, nagu Hiina, India või USA, et nad samuti seda järgiksid. Sest kogu Euroopa Liit annab vaid umbes 10 protsenti maailma CO2 heidetest. Kui Hiina ja India seda ei järgi, siis meie tegevusel Euroopas on väga väike mõju.

Räägime järgmisest parlamendikoosseisust. Kui palju kohti teie grupp saab ja kes on teie uued tulijad, kui britid lahkuvad?

Me oleme Euroopa Parlamendis praegu suuruselt kolmas grupp, meid on 70. Ma arvan, et me suudame seda positsiooni hoida isegi kui Suurbritannia esindajad lahkuvad parlamendist, sest kõik meie liikmesparteid on tegemas paremat tulemust kui 2014. aastal. Igast riigist tuleb rohkem saadikuid. Ma tahaksin öelda, et brittide kaotuse suudame me kompenseerida iseenda arvelt. Ja ma loodan, et me suudame ligi meelitada mõned uustulnukad, kes meiega liituksid ja me oleksime isegi tugevamad.

Kas Itaalia Liiga ühineb teiega?

Vabandust, et ma neid küsimusi konkreetselt ei kommenteeri, sest läbirääkimised käivad ja kuni need ei ole läbi, oleks ebaaus midagi avalikult välja öelda. Aga jah, me räägime läbi mõnede parteidega, kes on Euroopa Parlamendis ja mõnedega, kes tulevad Euroopa Parlamenti järgmises koosseisus ja ma loodan, et need läbirääkimised lõppevad positiivsel moel.

Kas Marine le Pen on ka teie jaoks sobiv või mitte?

Ei, me ei pea teda oma tulevaseks partneriks.

Miks?

Sest me leiame, et meil on mõned punased jooned, mida me ei tahaks ületada ja tema on teisel pool neid.

Meil Eestis on samuti parempoolne euroskeptiline partei EKRE valitsust moodustamas. Nemad saavad ilmselt samuti Euroopa Parlamenti. Kas nemad on teie võimalikud partnerid?

Mina ei ole siiani Eesti parteidega läbirääkimisi pidanud. Kui järgmises Euroopa Parlamendis on mõni uus partei, kes tahab meiega ühineda, siis me võime hakata läbi rääkima.

Milline on teie isiklik suhtumine Venemaasse ja Kremli režiimi? See on samuti üks teema, mis eraldab euroskeptilisi parteisid.

Tulles Tšehhi vabariigist, kus meil oli samasugune kogemus nõukogude režiimiga nagu Balti riikidel ja Eestil, siis olen ma selles küsimuses väga teiega sama meelt. Ma arvan, et me peame olema väga ettevaatlikud Venemaaga. Venemaal on oma impeeriumi ambitsioonid, ma usun, et Venemaa soovib levitada oma mõju seal, mida nad endiselt peavad oma mõjusfääriks ehk Kesk- ja Ida-Euroopas. Ja muidugi olen ma kindlalt vastu Krimmi okupatsioonile venelaste poolt.

Kas te kujutate end ette järgmise Euroopa Komisjoni presidendina? Euroopa Rahvapartei ja sotsialistid võivad vajada kolmandat partnerit.

Jah, see on tõsi, me oleme rõõmuga valmis läbi rääkima nendega kui situatsioon selliseks kujuneb. Ma arvan, et Euroopa Rahvapartei ja sotsialistid kaotavad oma enamuse, mingi uus enamus tuleb luua uues parlamendis ja me oleme valmis olema osa sellest enamusest.

Ja teie kui komisjoni president, olete te sellele mõelnud?

Muidugi ma kandideerin tõsiselt sellele kohale, aga kõik sõltub tulevastest läbirääkimistest ja samuti nõukogu nõusolekust, sest mina olen ilmselt ainus, kes kandideerib tingimusel, et Euroopa Komisjoni presidendi peab eelkõige ametisse määrama nõukogu.

Kas teil on hobisid või tegevusi, millega teile meeldib poliitika kõrval tegeleda?

Jah, ma olen suur rockifänn ja mulle meeldib rockkontsertidel käia.

Milline oli viimane kontsert?

See oli Slash Prahas veebruari alguses.

Jan Zahradil ja Epp Ehand. Autor: Raido Laht/ERR

 

JAN ZAHRADIL
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide grupi juhtkandidaat

 - Sündinud 20.03.1963

 - Lõpetanud 1987. aastal Keemilise Tehnoloogia Instituudi Prahas, erialalt insener. Alustas töötamist samas ülikoolis teadlasena, alates 1992. aastast poliitik, muuhulgas olnud peaminister Vaclav Klausi nõunik, alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi liige.

- Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on praegu Euroopa Parlamendi suuruselt kolmas fraktsioon 76 liikmega, koondades euroskeptiliste vaadetega parteisid.

- Poliitiline grupp sündis pärast 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi briti konservatiivide toonase juhi David Cameroni algatusel.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: