Euroopa suurimad poliitilised grupid ehk parteiperekonnad nimetavad Euroopa parlamendi valimistel oma juhtkandidaadid, kellest nende võidu korral peaks saama Euroopa Komisjoni president. ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand intervjueerib valimiste eel iga poliitilise perekonna juhtkandidaati. Esimesena vastas ERR-i küsimustele praeguse Euroopa parlamendi suurima ja mõjukaima poliitilise grupi, Euroopa Rahvapartei juhtkandidaat Manfred Weber.

Manfred Weber, mis on teie peamine kampaaniasõnum? Millist Euroopa Liitu soovite lähiaastatel näha?

Me vajame ühtset Euroopa Liitu, sest selliste väliste väljakutsete tõttu nagu Donald Trump majanduslikus mõttes ja Vladimir Putin sõjalises mõttes, aga ka Hiina, oleme me tugeva surve all. Sellepärast on ainus võimalus hoida meie euroopalikku eluviisi, meie kooselu mudelit, Euroopa ühtsust. Me peame seisma koos natsionalistide ja populistide vastu. Nende vastu, kes on vastu Euroopa ühendatud jõule. See on minu peamine sõnum.

Mida te mõtlete selle euroopaliku eluviisi all, mida tuleks kaitsta?

See on põhimõte, kuidas meie ühiskond toimib. See on demokraatia, õigusriik, kohtuvõimu iseseisvus, meediavabadus. Vabadus on ilmselt kõige tähtsam fundamentaalne teema Euroopa jaoks. See on sotsiaalne turumajandus, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, need on üldised arusaamised, milline meie ühiskond peaks välja nägema. See on maailmas unikaalne.

Meil on Eestis, Rumeenias, Saksamaal ja Hispaanias igal pool tervisekindlustuse süsteem, USA-s arutatakse ikka veel Obamacare´i üle. See on selge tõend, et euroopalik mudel on maailmas unikaalne. Ja me peame aru saama, et see mudel on surve all. Nii Hiina mudeli poolt kui ka teiste mudelite poolt. Me saame kaitsta seda, millesse me usume ainult siis, kui me hoiame kokku.

Teie erakond, nagu peavooluparteid üldiselt, on toetust kaotanud ning prognooside kohaselt kaotate kohti järgmises parlamendis. Mida te valesti olete teinud?

Me näeme mitte ainult Euroopas, vaid kõikjal maailmas fragmenteerumist ja väiksemate parteide pealetulekut. Inimesed on paindlikumad oma valimiskäitumises. See ei ole midagi, mille üle peaks kurtma, see on lihtsalt inimeste valik. Meie poliitikutena saame pakkuda oma ideid, oma isiksust ja seda, mille eest me seisame. Ma arvan, et tuleb aeg, kus inimesed taas vajavad parteisid, kes on sillaehitajad ja kes ühendavad asju. See on rahvapartei mõte, minu partei rajajate idee, panna kokku sotsiaalne turumajandus ja panna kokku ökoloogiline turg. See on see, millesse me usume, meie DNA-s on sillaehitamine.

Euroopa Rahvapartei on suutnud tuua viimase 10 aasta jooksul Euroopasse majanduslikku edu. Kümne aasta eest oli eurokriis, aga me oleme loonud 13 miljonit uut töökohta Euroopas. Majanduskasv on kaks protsenti, töötus on madalaimal tasemel Euroopa Liidu ajaloos. Ja kõik riigid jäävad alla kolme protsendi defitsiidi piirangu. Nii et majanduslikult on viimased aastad olnud väga edukad. Ja seda on juhtinud Euroopa Rahvapartei poliitikud, komisjoni president ja meie partei liikmesparteide juhitud valitsused liikmesriikides. Nii et sisu ja suurema pildi mõttes meil on, mida pakkuda.

Aga te siiski kaotate kohti. Üks põhjus on võib-olla migratsiooniteema, mis on olnud kuum teema vähemalt viis viimast aastat. Mida poliitikud on teinud valesti ja millised oleksid lahendused?

Ma olen avameelne. Euroopa ja meie poliitikutena ei olnud valmis 2015. aasta rändekriisiks. Seda ei hallatud hästi. Seetõttu oli vajalik arutada, kuidas vastata neile väljakutsele. Nüüd oleme me seda arutanud piisavalt ja on aeg tegutseda. Mida see tähendab? Meie Euroopa Rahvaparteis pooldame ranget ja tugevat piirikontrolli. Bojko Borisov Bulgaarias ehitas piiritara Bulgaaria ja Türgi vahele – 280 kilomeetrit, viis meetrit kõrge. Keegi ei taha sellist tara, aga see tagab, et illegaalne migratsioon, inimsmugeldajate äri, maffia äri selles piirkonnas on peatatud, see on null. Me peame inimestele näitama, et me teame, kes on Euroopa pinnal. See on põhimõte riikide jaoks ja ka Schengeni ala jaoks.

Teine asi, me oleme inimlikkuse maailmajagu. Kui paavst Franciscus käis Lampedusal, siis ta meenutas meile meie inimlikku vastutust ja selle maailmajao kristlikke juuri. Mina kristliku demokraadina ütlen, et me peame hoolima. Meie vastutus on hoolida, kui inimesed põgenevad kodusõjast nagu Süürias. Need kaks asja koos – piirikontroll ja range lähenemine koos valmisolekuga abivajajaid aidata, see on see, mida me vajame. Ja selline on EPP lähenemine.

Manfred Weber. Autor: SCANPIX/AFP/CHRISTOF STACHE

Asüülireform ja kvoodid, mida te sellest arvate?

Me peame tagama, et kõik riigid osalevad ja panustavad. Migratsioon ei ole üksnes Itaalia, Kreeka ja Hispaania probleem. See on meie ühine vastutus. Keegi ei saa öelda, et ma ei hooli. Teisalt oleme me viimastel aastatel näinud arutelu kohustuslike kvootide üle, see on olnud väga vastuoluline teema Euroopas, me peame selle arutelu lõpetama. Mina olen niinimetatud paindliku solidaarsuse fänn. See tähendab mehhanismi, kus igaüks panustab, aga saab ise valida, kuidas. Põhimõte on, et igaüks peab kandma vastutust.

Eelmisel nädalal leidis aset üsna veider üritus Viktor Orbani ja Fidesziga. Teie ütlesite, et te olete peatanud Fideszi liikmelisuse Euroopa Rahvaparteis. Pärast seda ütles Viktor Orban, et see oli vastastikune kokkulepe ja et tegelikult tema hakkab hindama Euroopa Rahvaparteid, mitte Euroopa Rahvapartei Fideszit ja ta ütles, et ei kavatse mingil moel muuta oma poliitikat. Kas te tõesti usute, et ta muudab oma suhtumisi?

Euroopa Rahvapartei langetas kindla otsuse. Me tegime selgeks, et Fidesz kaotab hääletusõiguse parteis, ta ei saa välja pakkuda kandidaate partei ametikohtadele, ja tal ei ole enam isegi õigust osaleda Euroopa Rahvapartei koosolekutel. Liikmelisuse peatamine on kindel ja selge otsus. Poliitiliselt tähendab see, et Viktor Orban ei otsusta enam Euroopa Rahvapartei tuleviku üle, vaid mina. Mina olen juhtkandidaat, kes sai selleks mandaadi Helsingis partei kongressil.

Teisalt teab Viktor Orban väga hästi, et usalduse taastamiseks Euroopa Rahvaparteis on pikk tee. Selleks lõime me hindamiskomitee, mida juhib Herman van Rompuy, eelmine Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja. See komitee hakkab hindama ja kontrollima, kas kriteeriume täidetakse ja tõstatatud probleeme lahendatakse lähemate nädalate ja kuude jooksul. Nii et see sõltub temast, kas ta tahab jääda või mitte. Väljaviskamise küsimus on jätkuvalt laual, see ei ole kuhugi kadunud.

See näeb rohkem välja kohtade lugemisena mitte selge otsuse langetamisena, see on nagu otsuse edasilükkamine.

Mida me saaksime veel teha, kui me peatame hääletamisõiguse, osalemisõiguse Euroopa Rahvapartei koosolekutel? Me hääletasime Euroopa parlamendis artikkel 7 protseduuri poolt. See on võimsaim vahend Euroopas, et olla range õigusriigi põhimõtete järgimises. Euroopa Rahvapartei on käitunud selgelt. Ma küsin, kas sotsialistid ja liberaalid on sama selged? Meil on palju populismi Brüsseli vastu ka liberaalsetes parteides kõikjal Euroopas. Rumeenias on liberaalide-sotsialistide valitsus, mis lubab korruptsiooni seadusandlusega. Isegi Rumeenia president Klaus Iohannis on olnud väga kriitiline oma valitsuse suhtes. Ja ka sotsialistid ei tee midagi. Ja me ei räägi üksnes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, vaid sellisest klassikalisest Lääne-Euroopa riigist nagu Malta. Seal on üleval ajakirjanike tapmise teema, mida korralikult ei uurita.

Nii et ma arvan, et Euroopa Rahvapartei tegi oma tööd, aga ma tahan näha samasugust tegevust liberaalide ja sotsialistide poolt. Me peame aru saama, et õigusriigi põhimõte on suurem teema kui parteipoliitika. Mina tulevase komisjoni presidendina tahaksin välja pakkuda iseseisva õigusriigi põhimõtte mehhanismi, siduva õigusriigi põhimõtte mehhanismi. See tähendab iseseisvat organisatsiooni, kes nõustab komisjoni presidenti või komisjoni. Me anname kõik küsimused Euroopa Kohtusse, sest sellel on võimu ja rakendame isegi sanktsioone. Me kasutame Euroopa Liidu fonde riikides, kus Euroopa fundamentaalseid printsiipe enam ei austata. Me peame kaaluma rahastamise kärpimist, et teha selgeks, et see ei ole vastuvõetav. Me peame oma väärtustest kinni pidama. Me ei saa minna hiinlaste juurde ja öelda, et nad peaksid austama põhiõigusi, kui me ise seda ei tee.

Näib, et meil on väga ranged reeglid, kui keegi soovib Euroopa Liitu astuda, aga kui keegi on juba klubis, siis võib ta teha mida iganes. Kas siis õigusriigi küsimuses või finantskohustuste täitmisel.

Täpselt. Meil on väga ranged reeglid Euroopa Liidu liikmeks saamisel. Kriteeriumid on selged ja on tugev surve neid täita. Kui keegi on juba liige, siis on see tõepoolest raske ja seda tuleb muuta. Me arvasime, et aluspõhimõtted on iseenesestmõistetavad, kui oled juba Euroopa Liidu liige, aga me näeme Poola, Ungari, Rumeenia ja ka Malta näitel, et see ei ole Euroopa tegelikkus. Sellepärast Euroopa peab asuma fundamentaalseid väärtusi kaitsma, see on taas idee euroopalikust eluviisist. See on unikaalne ja eriline, on suurepärane olla eurooplane, aga seda tuleb kaitsta.

Manfred Weber. Autor: SCANPIX/REUTERS/ANDREAS GEBERT

Võib-olla on Euroopat liiga palju? Võib-olla tuleb seoseid lõdvendada, liikmesriigid tahavad olla vabamad, rohkem omamoodi?

Ma austan täielikult riiklikku tasandit. Ma arvan, et Euroopa põhineb tugevatel, suveräänsetel ja uhketel rahvastel. See on Euroopa fundamentaalne põhimõte, et me ühendame tugevaid rahvaid. Aga ma olen teisalt täiesti kindel, et riigid on tugevad üksnes tugevas Euroopas. Üksinda me ei suuda enam kaitsta oma kodanikke ega tuua majanduslikku edu. Nii et ärme eraldu, vaatame seda kui ühist tugevust. Eriti tuleviku kaitseküsimuses ja ühtses välispoliitikas.

Me vajame rohkem Euroopat. Praegu on välispoliitikas vaja otsuseid langetada ühel häälel. Me oleme koos võimsad ja tugevad, aga praegu blokeeritakse kõiki avaldusi ja poliitilisi tegevusi nädalate kaupa, nagu nägime Venezuela puhul ja teistes küsimustes. Sellepärast ma tahan seda muuta, ma tahan kaotada ühehäälsuse nõude ja liikuda enamushääletusele.

Valdkondades, kus me nii tegutseme, oleme me tugevad. Ameerika puhul oli tegemist kaubandusküsimusega, milles Jean-Claude Juncker ja Donald Trump räägivad läbi ja Euroopa räägib 440 miljoni eurooplase nimel. Kui me kaitseme oma huvisid ühiselt, siis isegi Ameerikal ei ole jõudu oma reegleid meile peale suruda. Nad peavad meid austama. Mida mina sooviksin on range ja tugev ja elav sõprus meie ameerika sõpradega, aga vabandust, võrdsetel tingimustel.

Te olete rääkinud Euroopa armeest, kas te ei leia, et see on veidi ohtlik eksitav kommunikatsioon, sest ilma ameeriklaste ja NATO-ta ei ole me suutelised ennast kaitsma?

Teil on õigus ja sellepärast on igasuguste julgeolekuarutelude baas Euroopas NATO. Selles ei ole kahtlust. See on meie kaitse ja kilp ebastabiilses maailmas. Aga me peame vaatama, mis toimub Washingtonis. Me ei tohi olla selle suhtes ka pimedad. Ameeriklased on lähedased sõbrad ja ma tahan seda sõprust tugevdada, aga vabandust, Donald Trump ei ole kõikides julgeolekuküsimustes sama selge kui tema eelkäijad. Sellepärast peame me otsima võimalusi hoida NATO-t tugevana, aga lisada sellele Euroopa sammas.

Euroopa samba ülesehitamine ei ole NATO-ga konkureerimine, see on täiendav ja lisab julgeolekut. Eurooplastel on sama palju sõdureid kui ameeriklastel, aga üksnes 25 protsenti võimekusest, mis on ameeriklastel. See näitab, et me raiskame nii palju raha, sest me oleme ebatõhusad julgeoleku tagamisel. Jõudude ühendamine, koos töötamine, ühine uurimistöö droonitehnoloogia või küberturvalisuse vallas on niivõrd efektiivne ja maksumaksjad rõõmustavad, kui me nende raha kokku hoiame.

Te olete seisnud vastu Nord Stream 2-le. Kui teist saab järgmine komisjoni president, kas te peatate selle ehitamise?

Ma olen Nord Stream 2 vastu, ma arvan, et see on poliitiline projekt, mitte majanduslik projekt. Endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder on selle projekti juhtfiguur ja see on igaühele ilmselge, et tegu on poliitilise projekti mitte majandusliku projektiga. Sellepärast olen ma selle vastu, ma arvan, et see ei ole Euroopa huvides. Komisjoni presidendina teeksin ma kõik mis võimalik, et see projekt peatada.

Järgmises parlamendis ei piisa koalitsiooni moodustamiseks Euroopa Rahvaparteist ja sotsiaaldemokraatidest. Kellest saab kolmas partner?

Mina olen Euroopa Rahvapartei kandidaat Jean-Claude Junckerist vabanevale ametikohale. Ma olen uue põlvkonna kandidaat, et avada Euroopa jaoks uus peatükk. Olla tuleviku suhtes ambitsioonikas tähendab leida sõpru parteidest, kes tahavad Euroopat tugevdada. Need on liberaalid ja sotsialistid ja isegi rohelised. Ma olen selleks valmis, ma olen sillaehitaja, ma tahan kõigi teistega koostööd teha.

Aga kõigepealt ei ole see meie poliitikute asi midagi öelda. Kõigepealt on see inimeste otsus, kes moodustavad järgmise Euroopa parlamendi. 440 miljonil eurooplasel on aeg oma sõna öelda ja sellepärast on minu kõige tähtsam sõnum, et võtke neid valimisi tõsiselt, see puudutab meie kontinendi ja ühiskonna tulevikku. Inimesed otsustavad, kas võidavad paremäärmuslased või vasakpoolsed, mulle ei meeldi kumbki neist alternatiividest. Mina seisan tsentri, parempoolse tsentri, kristlik-demokraatliku Euroopa eest, mis põhineb mõistlikel kompromissidel.

Kui te ei tegele poliitikaga, siis mida teile meeldib teha?

Mul ei jää muuks aega. Ei, ma teen nalja. Ma olen muusik, ma olen alati kitarri mänginud ja oma kodukohas bändi teinud. See meeldib mulle. Millal iganes mul on aega, püüan ma muusikaga tegelda ja samuti end pisut vormis hoida spordi tegemisega. Siin on ka aja küsimus, see ei ole alati võimalik.

Millal tuleb järgmine kontsert?

Ma ei ole enam aktiivne muusik, tegelen sellega üksnes isiklikel põhjustel, aga ma igatsen neid üritusi. Ma nautisin muusik olemist ja kontserte, see oli hea periood mu elus, ma õppisin sellest palju ja nautisin seda, praegu aktiivse poliitikuna ei saa ma seda enam teha.

Manfred Weber ja Epp Ehand. Autor: Raido Laht/ERR

MANFRED WEBER

Euroopa Rahvapartei juhtkandidaat

- Sündinud 14.07.1972, pärit Saksamaalt Baierimaalt.

- Hariduselt insener, lõi pärast kooli lõpetamist oma ettevõtte, alustas aga üsna ruttu poliitika tegemist. 2002-2004 Baierimaa parlamendi liige.

- Alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi liige, alates 2014. aastast Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Euroopa Parlamendis.

- Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon on Euroopa parlamendi suurim ja mõjukaim poliitiline grupp. Praegu kuulub parlamendi 751-st kohast neile 217. Prognooside kohaselt kaotavad nad valimistel küll oma positsioone, aga jäävad suurimaks jõuks ka uues parlamendikoosseisus.

- Euroopa Rahvapartei koondab paremtsentristlikke, kristlik-demokraatlikke ja konservatiivseid parteisid. Eesti erakondadest kuulub nende ridadesse Isamaa.