Te olete üks seitsmest ALDE juhtkandidaadist. Milline on teie kampaania põhisõnum?

Minge hääletama! Leidke keegi, keda te usaldate end esindama järgmisel viiel aastal. Muidugi, eelistage meid sotsiaalliberaalsetest ja liberaalsetest parteidest. Aga kõige tähtsam on hääletada. Me vajame teie häält, et anda järgnevaks viieks aastaks suund.

Seekordsete valimiste eel räägitakse palju euroskeptikutest ja näib, et neid on uues parlamendis rohkem. Kuidas te veenaksite inimesi Taanis, Eestis ja Euroopa Liidus hääletama liberaalide poolt või üldisemalt Euroopa-meelsete parteide poolt?

Kõigepealt väga lihtne asi: mulle tundub väga veider hääletada kellegi poolt, kes ei taha tegelikult töötada selles parlamendis, kuhu ta kandideerib. See oleks väga veider. Valimised käivad ka minu koduriigis Taanis ja ma arvan, et inimesed vaataksid kui hullu kedagi, kes kandideeriks parlamenti sõnumiga, et me kavatseme seal istuda käed ristis ja mitte panustada. Leidke keegi, kes tahab midagi teha. Näiteks kliimamuutus või julgeolek on ilmselge näide, et ka NATO raames saame teha enamat.

Küsitluste järgi on europarlamendi valimistel Eestis populaarsed liberaalsed parteid. Hetkel ei moodusta meie kaks liberaalide hulka kuuluvat parteid valitsust koos, vaid üks neist teeb valitsust parempopulistidega. Milline on teie arvamus selliste ühenduste kohta?

Ei ole minu asi sekkuda koalitsioonikõnelustesse. Aga meie partei jaoks on oluline mitte võimaldada parempopulistlikul poliitikal pääseda mõjule. Õigusriigi põhimõtted, ajakirjandusvabadus, sooline võrdõiguslikkus on väga tugevad liberaalsed väärtused. Vaadake Rumeeniat. Sellel on väga tugevad tagajärjed Rumeenia ALDE parteile, sest nad on valitsuses, mis teeb asju, mida ei tohiks teha. Näiteks seda, mis puudutab korruptsiooni. Nad ei saa enam olla osa ALDE grupist ega parteist.

Tulles tagasi euroskepsise juurde. Mis on läinud Euroopa Liidus valesti või milliseid lahendusi see inimestele ei paku, et meil on nii palju rahulolematuid inimesi?

Üks asi, mida on raske ületada, on lihtsalt kaugus, ka füüsiline vahemaa. Euroopa parlament, nõukogu ja komisjon asuvad sadade kilomeetrite kaugusel. Sa ei lähe sellest mööda nagu kohalikust omavalitsusest või nagu riigi pealinnas on võimalik vaadata, kus asub parlament või valitsus. Ma arvan, et meil on kalduvus suhtuda skeptilisemalt sellesse, mis asub kaugemal. Ma vähemalt ise tunnen nii. Sellepärast ma arvan, et kõige olulisem on liit riikliku ja Euroopa demokraatia vahel. Siin on parlamendiliikmed, kes esindavad oma kodumaa valijaid, meil on ministrid nõukogus ja oma kodustes valitsustes. See on parim viis, kuidas Euroopa demokraatiat paremini integreerida liikmesriikides. Me oleme aastakümneid vaeva näinud, et integreerida liikmesriike Euroopa Liitu, aga väga vähe, et integreerida Euroopa Liitu liikmesriikidesse. Seda me saame teha tihedas koostöös.

Margrethe Vestager. Autor: SCANPIX/AFP/EMMANUEL DUNAND

Euroopa majandus on taastumas, aga kasv ei ole siiski eriti suur. Kuidas saavutada kiiremini suuremat majanduskasvu?

Majandus on nüüd mõnda aega kasvanud. Üks asi, mille pärast me muretsesime, oli töökohtade lisandumine. Aga me näeme, et on loodud palju uusi töökohti. Viimase viie aasta jooksul on loodud 12 miljonit töökohta. Eurooplasi, kellel on töö olemas, on suurem hulk kui kunagi varem. Ma arvan, et küsimus on selles, millist kasvu me soovime. Kui me soovime seista vastu kliimamuutusele, siis on tegemist teistsuguse majanduskasvuga, mis tuleb teistsugustest tegevustest, kui majanduses, mida iseloomustab tarbijalikkus ja asjad, mida me sooviksime vältida, nagu plastiku ülemäärane kasutus jne. Me peame kasutama kohustuslikke tegevusi selle dünaamika loomiseks. Kliimamuutus on üks neist, Euroopa kapitalituru loomine, digitaalse ühisturu toimimine.

Teie töö on olnud tegeleda suurte ettevõtete, suure raha ja suurte otsustega. Eestlased mäletavad Estonian Airi, paljud tehnoloogiaettevõtted nagu Google ja Apple, hiljutine Alstomi ja Siemensi liitumise katse. Kui te püüate maksumaksjale selgitada, miks see konkurentsiolukord on nii tähtis, mida see annab maksumaksjatele ja kas Euroopa Liidu konkurentsiõiguses on puudujääke, mida tuleks muuta?

Kõige olulisem on, et konkurents tagab taskukohased hinnad. Ettevõtted on sunnitud tarbijale valikuid pakkuma. Nad on samuti sunnitud olema innovatiivsed, et pakkuda uusi lahendusi, uusi meetodeid asjade tegemiseks, uusi tehnoloogiaid. Me näeme neil turgudel, mis on väga kontsentreerunud ja kus on väga vähe konkurentsi, et hinnad kalduvad olema kõrgemad. Seal ei ole nii palju valikut ja ei ole sellist dünaamikat, nagu on konkurentsiga turul.

On väga haruldane, et me peame keelama liitumise, aga siin me kartsime, et rongid lähevad kallimaks. Ja me vajame tõepoolest Euroopas kiireid ronge, et luua alternatiive autotranspordile või lennutranspordile. Ma näen selles igapäevast kasu. Mitte igaühel ei ole palju raha. Mõne inimese jaoks on väga oluline, et hinnad oleksid madalad, sest nad elavad väikse eelarvega. Konkurents aitab seda tagada.

Aga mis saab konkurentsist Hiinaga? Teie kriitikud ütlevad, et me ei käsitle konkurentsi rahvusvahelisel tasandil näiteks sellesama rongitehingu puhul.

Muidugi me teeme. Ma nõustun täielikult, et on väga tähtis, et me tunneksime ka globaalset turgu. Me analüüsime üksikasjalikult, kus on Hiina konkurendid, vahel on need olemas ja siis ei ole probleemi, me tahame näha Euroopa ettevõtteid konkureerimas metroode, linnarongide ja trammide alal. Mõnel tegevusalal ei näe me hiinlasi aga üldse, näiteks signaalsüsteemide ja kiirrongide sektoris. Oluline on, et me nõuame ausat konkurentsi Euroopas, aga me seisame ka sinu eest, kui sa satud ebavõrdsesse konkurentsiolukorda maailmaturul. On palju ebaausaid asju. Me oleme väga avatud ettevõtlusele, aga teised turud ei ole samavõrd avatud Euroopa ettevõtetele. Seda tuleb muuta.

Margrethe Vestager. Autor: SCANPIX/AFP/EMMANUEL DUNAND

Eestis on praegu üks teema elektriturg ja asjaolu, et Venemaalt imporditakse madala hinnaga elektrit, mille eest ei maksta CO2 makse. Milline oleks teie arvates lahendus, kas imporditollid?

Väga hea küsimus. Ilmselgelt me soovime, et ka Venemaa ühiskond osaleks võitluses kliimamuutuse vastu. Sellepärast on oluline kaaluda, kuidas tagada, et ei saaks teenida lühiajalist majanduslikku kasu lüües põhimõtteliselt hinda alla taastuvenergeetikas või kliimateadlikumas tootmises. Nii et jah, ma arvan, et me peame seda kaaluma, kui me peame korvama vahesid tootmiskuludes, kui ei ole sellist kauplemissüsteemi, mis meie ettevõtete jaoks on kohustuslik, tagamaks ökoloogilise jalajälje vähendamist.

Üks teema, mis on viimasel ajal ühendanud Eestit ja Taanit on olnud Danske juhtum. Viimane uudis on, et Euroopa Pangandusjärelevalve lõpetas asja, kuigi leiti mitmeid puudusi järelevalves. Milline on teie seisukoht, kas selle peaks nii lõpetama või peaks komisjon sellega edasi minema?

Ma arvan, et see on kohutav. Juhtum ise on tohutult piinlik ja asjaolu, et järelevalve ei tegutsenud oma nime vääriliselt, see on piinlikkus piinlikkuse otsas. Oli nii palju hoiatusi. Nüüd Euroopa Pangandusjärelevalve uuris asja ja nad leidsid, et asja ei menetletud nii nagu oleks pidanud. Ja ma leian, et see on skandaal, et nad lihtsalt hääletasid selle maha, öeldes, et sellel ei ole mingeid tagajärgi. Nii et ma arvan, tõepoolest, komisjon peab sellega edasi minema, sest asjad ei toiminud nii nagu oleks pidanud. Järelevalve peab tegema järelevalvet, mitte lihtsalt ütlema, et me ei uuri rohkem.

Kas see tähendab rikkumismenetlust või Euroopa Pangandusjärelevalve ameti reformi?

Minu kolleeg Valdis Dombrovskis juba hakkas asja uurima mõistetavatel põhjustel. See oli suur üllatus kõigile, et asja nii aeti. Nüüd me püüame aru saada, mis juhtus, kas seal on midagi spetsiifilist või midagi üldisemat Euroopa Pangandusjärelevalve ülesehituses, et tulemus oli selline. See on solvang igaühele, kes on usaldanud meie järelevalveasutusi.

Kui kindel te olete, et te üldse järgmises komisjonis olete?

Mul pole vähimatki ettekujutust. Aga ma olen aastate jooksul õppinud, et sa ei saa midagi, kui sa seda ei küsi, isegi mitte eitavat vastust. Siiamaani ei ole ma saanud kiiret "ei" vastust, nii et võib-olla ma saan aeglase "jah" sõna.

Võib-olla kõik eestlased ei tea Margrethe Vestageri, aga enamus neist teab seriaali "Võimu kants" peategelast, naispeaministrit. Kui te end temaga võrdlete, siis kas te näete sarnasusi?

Ma näen mitmeid sarnasusi. Ta on väiksest parteist, ta on abielus õpetajaga, kellel on isegi sama nimi kui minu abikaasal, kuigi mina olen endiselt abielus. Õnnelikult. Seal on mitmeid sarnasusi, muidugi ei ole kunagi teada, kust kogu inspiratsioon pärineb. Aga mul oli see au, et peaosatäitja töötas koos minuga kaks päeva, et leida tunnetus, millega sa poliitikat tehes tegeled.

Margrethe Vestager ja Epp Ehand. Autor: Raido Laht/ERR

MARGRETHE VESTAGER

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsiooni juhtkandidaat, Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik

- Sündinud 13.04.1968 Glostrupis Taanis.

- Lõpetanud Kopenhaageni ülikooli majandusteaduskonna.

- Taani sotsiaalliberaalse partei Radikale Venstre liige juba varasest noorusest alates, partei juht 2007-2014, on olnud Taani parlamendi liige ja täitnud erinevaid ministriameteid, alates 2014. aastast Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik.

- Oli üks inspiratsiooniallikas tuntud Taani teleseriaali "Võimu kants" peategelase peaminister Birgitte Nyborgi kuju loomisel.

- Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsiooni Euroopa Parlamendis kuulub praegu 69 liiget ja sellega on ALDE suuruselt neljas fraktsioon. Prognooside kohaselt suurendavad liberaalid uues parlamendis oma kohtade hulka. ALDE fraktsioonil on valimistel seitse juhtkandidaati: Margrethe Vestager, Nicola Beer, Emma Bonino, Violeta Bulc, Katalin Cseh, Luis Garicano ja Guy Verhofstadt.

- Eesti erakondadest kuuluvad ALDE ridadesse Keskerakond ja Reformierakond.