Riik põhjendab pensionitunnistuse ID-kaardiga sidumata jätmist tehnilise võimetusega

Nii pensionitunnistus kui ka puudega inimese kaart viiakse sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt ühisele plastkaardisüsteemile. Sotsiaalministeeriumi teatel kaaluti ka nende sidumist ID-kaardiga, kuid selleks puudus tehniline võimekus.
Kui seni andis sotsiaalkindlustusamet välja eraldi pensionitunnistusi ja puudega inimeste kaarte, siis nüüd teatas sotsiaalministeerium, et alates selle aasta 1. juulist hakkab neid asendama ühtne plastkaart.
Küsimusele, miks luuakse uus plastkaart, selle asemel, et süsteem juba olemasoleva ID-kaardiga siduda, vastas sotsiaalministeeriumi nõunik Oskar Lepik, et eelnõu väljatöötamisel kaaluti muude võimaluste seas ka ID-kaardiga sidumist. Paraku ei ole paljudel ettevõtjatel, kes puudega inimestele ja pensionäridele soodustusi pakuvad, tema sõnul ID-kaardilt soodustuse õiguse tuvastamiseks tehnilist võimekust. Seejuures on puuet ja pensioni vaja ka välismaal tõendada.
Alates 2020. aastast hakatakse Eestis väljastama Euroopa Liidu puudega inimeste kaarti, sest Eesti liitub EL-is sõlmitud kokkuleppega.
"See ühildatakse samuti puudega inimese kaardi ja pensionitunnistusega, et vältida vajadust uue kaardi järele," selgitas Lepik.
Ta märkis, et pensionitunnistusega on võimalik ka välismaal tõendada oma pensionäristaatust, samas kui ID-kaardiga see igal pool, sealhulgas Eestis võimalik ei ole. Samuti saavad niiviisi oma staatust tõendada töövõimetuspensionärid ja sooduspensionärid, kes pole veel pensioniikka jõudnud.
"Kõik see kehtib ka puudega inimese kaardi kohta. Puudega inimese andmete puhul on olukord natuke keerulisemgi, sest puude puhul on tegemist delikaatsete isikuandmetega. Seega on oluline leida lahendus, kus inimese andmed on kaitstud ning ta saaks talle ettenähtud soodustuse," rääkis Lepik.
Arvestuslik kokkuhoid aastas kaartide trüki- ja postikulult on 32 700 eurot.
Lepiku kinnitusel plaanib riik edasi otsida lahendusi, kuidas asjad omavahel loogiliselt siduda, sealhulgas ID-kaardiga, vähendada dubleerimist ja lihtsustada inimeste jaoks kogu süsteemi.
Kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt ei kaota plastkaardile üle minnes kehtivust ka senised paberil olevad pensionitunnistused, mistõttu uut kaarti pole vaja taotlema minna.
Kui pensionäril tuvastatakse puue, annab sotsiaalkindlustusamet pensionitunnistuse ja puudega inimese kaardi edaspidi välja ühtse plastkaardina, kus on kohe olemas kõik vajalikud andmed. Kuna pensionitunnistus kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, pole edaspidi pensionitunnistusele vaja ka pensionäri fotot.
Sotsiaalkindlustusamet väljastab aastas keskmiselt 57 600 puudega inimese kaarti ja 12 000 pensionitunnistust.
Toimetaja: Karin Koppel