Valimised viiakse 28 liikmesriigis läbi nelja päeva jooksul, enamik riike hääletab pühapäeval.

Suurbritannia, Holland ja Iirimaa on juba valinud, ka Tšehhis algasid valimised reedel, kuid jätkuvad laupäeval.

Ametlikud tulemused tehakse teatavaks pühapäeva õhtul, kui kõigis riikides on valimised lõppenud.

Prognooside põhjal peaksid europarlamendis senisest tugevamalt kanda kinnitama rahvuslikud ja paremäärmuslikud jõud, kes loodavad anda ühenduses suurema võimu liikmesriikidele.

Esimena hääletanud riikidest on aga tulnud juba üllatusi.

Hollandis on neljapäeval peetud valimisi lävepakuküsitluste põhjal võitmas vasakpoolsed, edestades peaminister Mark Rutte erakonda ja tõusuteel olnud populiste.

Euroopa Komisjoni aseesimehe Frans Timmermansi sotsiaaldemokraadid peaksid saama uuringufirma Ipsos küsitluse andmetel 26-st Hollandile europarlamendis eraldatud kohast viis.

Suurimat kohtade arvu ennustatakse Euroopa Parlamendi traditsioonilistele suurerakondadele, kuid paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) ning vasaktsentristliku Sotsialistide ja Demokraatide fraktsiooni tulemus jääb populistide, rahvuslaste ja paremäärmuslaste pealetungi tõttu senisest kehvemaks.

Üle Euroopa valitakse parlamenti 751 saadikut, kuid nende arv langeb 705-ni, kui Suurbritannia EL-ist lahkub.

Europarlamendi valimistel on Lätis osalenud 27,52 protsenti valijaid

Euroopa Parlamendi valimistel oli Lätis laupäeval kella 16-ks osalenud 388 500 inimest ehk 27,52 protsenti valijaskonnast, teatas keskvalimiskomisjon.

Osalusprotsent on veidi parem kui eelmistel europarlamendi valimistel viis aastat tagasi, mil see oli 23,81.

Kella 16-ks oli jaoskondades valimas käinud veidi rohkem kui 230 000 inimest, ülejäänud andsid hääle eelvalimistel.

Valimisjaoskonnad on avatud kella 20-ni.

Lätil on Euroopa Parlamendis kaheksa kohta. Valimisõigus on 1,41 miljonil inimesel.