Kõige kõrgem on seni olnud osalusprotsent Tallinnas - 38,8 protsenti. Kõige madalam Ida-Virumaal - 21,9 protsenti.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli pärastlõunaks hääletanud 31,6 protsenti valijatest.

Kõik 444 valimisjaoskonda on avatud kella 20-ni õhtul. Hääletada saab üksnes oma elukohajärgses jaoskonnas. Kaasa tuleb võtta kehtiv isikuttõendav dokument, näiteks pass, ID-kaart või juhiluba. Valijakaarti ei ole vaja kaasa võtta. Eelhääletamisel ja e-hääletamisel antud häält pühapäeval enam muuta ei saa.

Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on võimalik ka kodus hääletada. Selleks tuleb esitada kirjalik taotlus oma elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile või kutsuda hääletuskast koju telefoni teel hiljemalt kella 14-ks.

Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamisel osales 25,4 protsenti valijatest, elektrooniliselt hääletas 155 521 inimest, jaoskonnas 68 349 inimest.

Enamikus EL-i riikides toimuvad valimised pühapäeval, ent mõnedes riikides on valimised juba ka varem sel nädalal ära toimunud. Näiteks Suurbritannia valis europarlamenti juba neljapäeval, Iirimaa reedel ja Läti laupäeval. Kokku on valimised toimunud juba seitsmes riigis, ülejäänud valivad europarlamenti pühapäeval.

Jaoskonnad peavad valimisaktiivsust küllalt heaks

Tallinna jaoskonnakomisjonide esimehed tõdesid, et kuigi valijad võiksid olla aktiivsemad, siis päris tühjaks jaoskonnad jäänud pole.

"Seekord on nii, et eelhääletamiste ajal käis küllaltki vähe rahvast. Enamuses olid ikka üle 70 aasta vanused. Täna käib väga elavalt rahvast, hommikust peale, kogu aeg," rääkis Põhja-Tallinnas asuva valimisjaoskonna komisjoni esimees Helle Nahko "Aktuaalsele kaamerale".

"Kuna meil oli elektroonselt ja eelvalimistel hääletanuid päris palju, siis meie jaoskonnas on aktiivsus kokkuvõttes päris hea, ütleme niipidi," märkis kesklinnas asuva valimisjaoskonna komisjoni esimees Heli Tohver.

Lasnamäel valimas käinud Rudolf ütles "Aktuaalsele kaamerale", et teadis täpselt, kelle poolt ta hääletab. Valiku tegi ta erakonna järgi. Euroopa Parlamendi valimistel osalemine on tema arvates tähtis.

"Minu meelest peab iga Eesti inimene sellest osa võtma. Siin ei saa ju ükskõikne olla. Ma kuulen palju protestihääli, aga valime ikka nii nagu me tahame ja neid saadikuid, keda me usaldame," rääkis ta.

"Ma ei ole kindel, kas nad üldse saavad sinna, aga ikkagi ma valin selle erakonna, kelle põhimõtted on mulle kõige tähtsamad," sõnas valimas käinud Maarja.

Inimestel on valik juba tükk aega varem tehtud

Tartu linnas eelhääletas 13,6 protsenti valijatest. Valimispäeval ei jäänud "Aktuaalse kaamera" kaamera ette ühtegi inimest, kes juba valimas käinud ei olnud või vähemalt ei plaaninud lähitundidel valima minna.

Inimeste sõnul on neil valik tavaliselt ammu teada ning valimiseelsed debatid ja kampaaniad seda enam ei mõjuta.

"E-hääletamine, tund aega enne lõppu. Minu jaoks oli valik hästi hästi lihtne - ma ei ole rahul absoluutselt sellega, mis tänapäeval Eestis toimub, ja ma leidsin endale tugeva kandidaadi, kes, ma arvan, Eestit väga hästi esindab," rääkis Ester.

"Mina valisin sümpaatsuse järgi ja selle järgi, kes, ma kujutaksin, Euroopa Parlamendis võiks teiste jaoks ka sümpaatne olla ja osata kaasa rääkida maailmaasjade juures," põhjendas Kristina.

"Üsna pragmaatiliste valikutega, mis minu vaadetega kokku lähevad," märkis Veiko.

"Ma olen enamasti valinud ühe erakonna poolt ja niimoodi ta enamasti on läinud. Võin öelda, et valisin naise poolt," sõnas Reigo.

"Tegelikult debatid on kõik väga head olnud. Muidu ma olin väga kindlalt ühe inimese poolt, aga vahepeal isegi mõtlesin, et äkki peaks teise poolt hääletama. Aga debatid olid väga head, jah," rääkis Oskar, kes lõpuks jäi ikka truuks inimesele, kelle poolt ta plaanis kohe alguses hääletada.

Joosep tahab, et tema valitud kandidaat esindaks Eestit Euroopas väärikalt. Triin aga loodab, et tema valitud kandidaat ei lähegi Euroopa Parlamenti, vaid jääb Eestisse.

Jaoskonna esimees: mõni valja ei saa europarlamendist aru

Eesti madalaim valimiskaktiivus on viimatistel valimistel olnud Ida-Virumaal. Ka seekord on idavirulas valimas käinud vähe.

"Mõned valijad ei saa aru, kus see europarlament asub ja millega selle liikmed tegelevad. Nad arvavad, et see on nii kaugel, et ei tea, mis seal toimub ja mille jaoks ma siis üldse hääletan, sest mingit kasu sellest ei ole," rääkis valimisjaoskonna esimees Jelena Veršinina "Aktuaalsele kaamerale".

"Paljud, mina sealhulgas, ei saanud aru, et kui kevadel olid valimised, miks siis pooled inimesed ei tulnud valima. Muutusi paremuse suunas tahetakse, aga ise ei viitsita selleks lillegi liigutada, et midagi muutuks. Minu arvates on valimas käimine väga oluline," ütles valija Nadežda Mürü.

"Peaks ikka natuke oma kohust täitma, mis on ette nähtud riigi kodanikule. Kui palju meid siin on muidugi, aga ikkagi," märkis valimas käinud Koit Raamat.

Paari aasta eest Ridala vallaga ühinenud Haapsalus ootasid hääletuskastid valijaid neljas jaoskonnas.

"Aktuaalne kaamera" uuris ka valimas käinud läänlastelt, mida arvavad nad Euroopa Liidust, meie eurosaadikute võimalusest oma hääl kõlama panna ja sellest, miks peaks üldse Euroopa Parlamendi valimistel hääletama.

"Ühest küljest see on hea, et me sinna kuulume, aga samas, teiselt poolt need eurodirektiivid lähevad meie jaoks järjest pingelisemaks, et väga raske on neid järgida minu meelest," rääkis Maire.

Maimu usub, et Eesti eurosaadikud suudavad Brüsselis asju mõjutada nii, et Eestist saaks parem riik.

"Arvestades seda, kui palju kriitikat tuleb Euroopa kohta, siis kui ma jätaks hääletamata, siis ei olekski nagu põhjust ju - mida ma kritiseerin, kui ma ei käi isegi valimas?" põhjendas Sirli valimas käimist.

ERR-i programmid jälgivad valimistulemusi

Euroopa Parlamendi valimistulemusi saab pühapäeval jälgida ERR-i otsesaadetes televisiooni, raadio kui ka portaali vahendusel. Programmid edastavad valimisteõhtul nii värskeid tulemusi, arenguid kui ka temaatilisi vestlusi.

ETV otsestuudio "Valimiste õhtu" analüüsib pühapäeval alates kella 22 koos saatejuhtide Liisu Lassi ja Urmas Vaino ning saatekülalistega Euroopa Parlamendi valimiste kulgu, mis tipneb tulemuste väljakuulutamisega südaöö paiku. Otsestuudiosse on esmasteks kommentaarideks oodata ka valimiste võitjaid. Samuti vahendab ETV läbi õhtu mõtteid ja emotsioone neljandasse stuudiosse kogunevatelt külalistelt.

Valimisteõhtuks ühendavad jõud ka Vikerraadio ja ERR.ee portaal, kelle ühine otsesaade algustab raadio ja veebi vahendusel kell 22.05. Kuni kella üheni vältavat otsesaadet juhivad Arp Müller, Mirko Ojakivi, Anvar Samost ja Toomas Sildam.

Raadio 4 valimisteõhtu algab pühapäeval kell 21.05 ja kestab kuni tulemuste väljakuulutamiseni. Otsesaadet juhivad Artur Aukon ja Andrian Tšeremenin, eksperdina on stuudios Ilja Sundelevitš.

ETV+ programm on pühapäeval jagatud kahe tähtsündmuse vahel, sest Euroopa Parlamendi valimistega samaaegselt selgub ka jäähoki maailmameister. Kell 20.30 algab valimisstuudio, mida juhivad Andrei Titov ja Dmitri Pastuhhov, külalisteks on ajakirjanikud Artur Aukon, Elkond Libmann ja Toomas Sildam. Kell 21.10 algab otsustav lahing jäähokis ja kuni maailmameistri selgumiseni teeb ETV+ jäähoki vaheaegadel otselülitusi valimisstuudiosse. Finaali lõppedes vahendab ETV+ täies mahus Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi.

Euroopa Parlamendi valimistele keskendub ka esmaspäevane "Terevisioon", mis teeb põhjaliku ülevaate tulemustest ning vahendab kõige värskemaid uudiseid ja emotsioone valimisteõhtust.

Lipupäev

Valimispäeva puhul heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valimisjaoskonnad. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Koos Eesti lipuga heisatakse Euroopa Liidu lipp riigikogu, presidendi, valitsuse, riigikohtu, riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumite, Eesti Panga, kaitseväe peastaabi ja omavalitsuste hoonetele.

Lipud heisatakse kell 8 ja langetatakse päikeseloojangul või hiljemalt kell 22. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.