Linn muudab Pirital üldplaneeringut, et võõrandada vana lasteaiamaa eramuehituseks ({{commentsTotal}})

Pirita.
Pirita. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna haridusamet algatas Pirita-Kosel uue lasteaia hoone kõrval asuva sotsiaalmaa võõrandamiseks linnaosa üldplaneeringu muutmise, et sinna saaks ehitada eramuid. Lasteaia- ja koolikohanappuses Pirita elanikud on haridusameti otsusest nördinud.

Tallinna haridusamet algatas sel nädalal Pirita üldplaneeringu muutmise, et saaks võõrandada osa Kose tee 58 kinnistust elamumaaks, jagada see tükkideks ja siis maha müüa.

Samal kinnistul asub möödunud aastal valminud uus lasteaiahoone ning vana lasteaia amortiseerunud hooned. Nüüd aga leiab kinnistu valdaja linna haridusamet, et neil nii palju maad vaja ei ole, mistap on amet otsustanud osa maast eramuehituseks maha müüa. See aga eeldab linnaosa üldplaneeringu muutmist, sest praeguse järgi tohib sinna ehitada vaid sotsiaalfunktsiooniga hooneid.

Pirita kodanikuaktivist ja Mähe Seltsi juhatuse liige Erik Vest ei pea otsust õigeks ning leiab, et maa müügist teenitav raha ei ole seda väärt.

"Puudu on vaba aja veetmise kohtadest siseruumides. Meil ei ole piisavalt koolikohti linnaosas. Ka hariduslike erivajadustega lapsed ja nendega tegelemine on jääud tähelepanuta. Meil pole isegi maad, kuhu ehitada neid hooneid," loetleb Vest puudujääkidest linnaosas. "Inimesed on harjunud, et selles piirkonnas on lasteasutused - kool või lasteaed -, mingi sotsiaalfunktsiooniga hoone. Kui see maa käest anda, siis pärast seda enam tagasi ei saa. Ligipääsetavuselt on see väga hea koha peal, seal on ühistranspordipeatus, autoga saab ligi."

Vesti hinnangul võiks kunagi kaaluda sellele maale lasteaia või koolimaja laiendust - see vajadus saab selgeks sügiseks, mil valmib linna koolivõrgu korrastamise kava.

Vest paneb pahaks, et linn pole pidanud vajalikuks oma plaane elanikega arutada, vaid on teinud kiire võõrandamisotsuse ja kahtlustab, et linn otsustas ülejäänud maa müügi veel enne, kui uut lasteaeda planeerima hakkas.

"Nad vaatavad, et vana maja ja Kose tee vahelist ruumi ei kasutata efektiivselt, aga nad on selle ise sinna kunstlikult jätnud. Kuna lasteaiahoone ehitati tahapoole, siis ilmselt juba enne seda otsustati, et jätame selle esiosa vabaks ja hakkame seda realiseerima. Tegelikult võinuks nad kinnistut lihtsalt paremini planeerida," leiab Vest.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et neil pole seda maad nüüd, mil uus lasteaed valmis on, enam vaja ning uus lasteaed veel suuremat krunti ei vaja. Seetõttu on otstarbekas ülejäänud krunt kinnistuteks tükeldada ja maha müüa.

"Kui Pirita-Kose lasteaeda hakati renoveerima, siis oli kaks alternatiivi. Üks oli siis olemasolevad hooned ümber projekteerida ja selle asemel, et uued hooned teha, need renoveerida. Siis aga leiti, et see pole mõistlik ega otstarbekas need renoveerida. Siis otsustati luua täiesti uus lasteaed. Täna on see rajatud ja olemasolevate hoonetega ei ole Tallinna haridusametil mitte midagi teha, neid ei ole meile vaja. Esiteks, need on väga amortiseerunud ja renoveerimine läheb väga kalliks, ja teiseks, ka nende funktsionaalsus on täpselt selline nagu ta on," ütleb Pajula. "Lasteaia territooriumilt ei lõika keegi mitte midagi ära."

Pajula kinnitab, et juba algusest peale lepiti kokku, et sinna moodustatakse eraldi krundid ning siis juba linn otsustab, mida nende vanade lasteaiahoonete ja kruntidega teha.

Vana lasteaed koosneb kahest hoonest, millest üks oli kunagi elumaja ja teine ohvitseride maja. "Kummalegi tehakse lihtsalt krunt juurde ja need tehakse kinnistuteks," tutvustas Pajula plaane. "Haridusametil on vaja raha millekski muuks, mitte selleks, et neid hooneid seal pidada."

Pajula tõdeb, et vanade hoonete valvamine ja haldamine on haridusametile mõttetu kulu, millest nende müük aitaks vabastada. "Mida kauem see kestab, seda kulukamaks see meile läheb. See ei ole ka meie põhitegevus. Tuleb teha ka linna seisukohast ratsionaalseid ja õigeid otsuseid."

Pajula ütleb, et võõrandatavatele kinnistutele nad kindlasti veel üht lasteaeda ega kooli ei ehitaks. "Need lihtsalt ei sobi selleks otstarbeks."

Miks aga ehitada sinna eramud, mitte mõni ühiskondlik hoone, kuivõrd linnaosas napib ühiskondlikku maad, põhjendab Pajula asjaoluga, et seal ümberringi juba on individuaalelamud.

"Tegelikult seal ongi individuaalelamute piirkond. Kõige õigem on need hooned käibesse lasta, mitte lasta neil lihtsalt laguneda - see ei ole heaperemehelik suhtumine," põhjendab Pajula. "Ükskõik millise sotsiaalse infra sinna sissetoomine on väga keerukas, sest seal on ümberringi elamud. Ka lasteaia seal pidamine oli meile paras keerukus, nende hoonete ümberehitamine ja korrashoid. Iga hoone on mõeldud ikka mingi kindla funktsiooni täitmiseks."

Vanad lasteaiahooned võib detailplaneeringu algatamise seletuskirja järgi ka lammutada. Õigupoolest ongi see tõenäolisem stsenaarium kui nende säilitamine.

"Majanduslikult olekski kõige otstarbekam nad maha lammutada ja siis vaadata ja oodata, mis siis tehakse nendega edasi. Nende renoveerimine on väga kallis," ütleb Pajula. "Linnale kindlasti ei ole see kasulik tehing neid renoveerima hakata. Kui keegi need ära ostab, ikka oleks targem need maha võtta. Meie neid territooriumiks ei taha ja meil nendega midagi teha ei ole."

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: