President: solvangud ei tohi muutuda aktsepteeritavaks ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid.
President Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

President Kersti Kaljulaid ütles Raadio 4-le antud usutluses, et teda teeb murelikuks, et solvangud inimeste, nende eluvalikute ja laste aadressil on parteilises meedias täiesti aktsepteeritav.

"Ma mäletan aegu, kui minu hea kolleeg Kuku raadiost Rein Lang sai ministriks. Ja eks teisigi inimesi ole raadiost läinud poliitikasse. Mitte keegi ei pidanud küsima, kas sa enam saateid edasi ei tee, sest need inimesed on läinud kohe väljaande peatoimetaja juurde ja öelnud, et nemad saateid enam edasi ei tee. See on olnud elementaarne. Me mäletame, kuidas Jürgen Ligi pidi tagasi astuma, kui nimetas Jevgeni Ossinovskit sisserändaja pojaks ja kui palju seletamist oli Urmas Reinsalul kanakarja kambaka tõttu, ehkki tagasi ta ei astunud," rääkis Kaljulaid.

"Mulle teeb väga muret see, et see, mis mulle tundus, et on normaalne olukord, on tänaseks asendunud olukorraga, kus solvangud inimeste, nende eluvalikute, nende laste aadressil on mingisuguses osas meedias täiesti aktsepteeritav. Räägime siis Tre Raadiost ja Tallinna TV-st. Minu jaoks ei ole see aktsepteeritav. Näen siis väärtuste konflikti."

President ütles, et iga õigusega kaasneb vastutus.

"Meil on arusaam, et meil on absoluutne sõnavabadus. Aga oht vabadusele seisneb selles, kui seda kuritarvitada. Varem või hiljem saab sellest kõigil kõrini ja siis hakatakse nõudma reegleid ja norme. Senimaani on see püsinud kodusel kasvatusel, mida me tahame seadusega reguleerida. Aga niipea, kui sa paned seadusesse kirja, et ei tohi maha sülitada, siis kõik teised ebaviisakad asjad muutuvad justkui legitimeerituks. Me ei jõua kõiki asju ära reguleerida ja ei taha ka. Sestap peavad osad asjad jääma ühiskondliku komberuumi osaks. Ma olen seda meelt, et meie seadusandlik raamistik on piisav, et sõna oleks vaba, aga juhul, kui me võtame ka vastutuse."

President tunnistas ka, et viimastel nädalatel välismeedias ilmunud artiklid Eesti kohta meie mainele, majandusele ja sealtkaudu inimeste heaolule kasuks ei tule.

"Võtame kasvõi pealkirjad Bloombergis, et Eesti unistab rassipuhtusest. Meie maine ehitamine on käinud 30 aastat ja on uskumatu, millega me hakkama oleme saanud. Me oleme väike ja edukas digiriik. Meil on oma lugu maailmas olemas. Minu küsimus on, mis on positiivne pool sellest, mille me oleme saanud vastu oma maine languse eest? Ma ei näe seda positiivset poolt. See ei aita kaasa, et meie majandus kasvaks kiiremini. Ei maksa ka unustada, et maine hävib kiiremini kui ta ehitub."

President lisas, et tema arvates enamik Eesti inimesi, eriti noored ei rahuldu sellega, et peaksime kasvatama igaüks oma kartulit ja pidama oma lehma.

"Meil on vaja teadusmahukat majandust. Meil on vaja head mainet, et Tallinn on hea koht, kus elada ja töötada sõltumata nahavärvist."

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: