"Mis puudutab Eesti mainet, siis mina küll ei saa eitada, et minu käest on küsitud, et mis erakond see selline on ja mis toimub ja mis käemärgid ja mis suured pealkirjad Bloombergis, et Eesti ajab taga mingit rassipuhtust. On ikka küsitud," rääkis Kaljulaid reedel Kuku raadiole antud usutluses.

"Viimasel ajal ma unustan poole küsimuste-vastuste vooru ajal ära selle, millest me pidime rääkima, sest, et siis me juba tegeleme selle ühe erakonna küsimusega," rääkis president oma kohtumistest välisajakirjanikega. "See tõepoolest on mõjutanud, ei saa eitada, et see on mõjutanud. See ei ole nii, et keegi siit on läinud ja rääkinud ja juhtinud tähelepanu. Pekstakse ikkagi konkreetsete inimeste enda sõnadega," tõdes Kaljulaid.

Presidendi sõnul erineb praegune Jüri Ratase juhitud Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa valitsus tema eelmisest, 2016. aastal ametisse astunud valitsusest, milles EKRE asemel olid sotsiaaldemokraadid ning mida algul samuti kahtlustati Eesti kursi muutmises. Kuid see hoiak kadus kiiresti, kui valitsus tööle asus ja tegi suurepärase Euroopa Liidu eesistumise, märkis riigipea. "Siis ma sain ka öelda nendele, keda Euroopas tundsin, et see valitsus on okei, et ärge muretsege. Ma sain seda teha, sest ma teadsin, et need sõnad leiavad kohe kinnitust. Aga väita midagi sellist, kui sul ei ole seda kindlust, ma ei saa," tõdes president.

Kaljulaidi hinnangul on Eesti maine jätkuvalt löögi all. "Kui pärast suve saab valitsus normaalselt tööle, siis see arm meie maine peal püsib, sest erakond on valitsuses. See ei lähe ka nii kergesti üle, et järgmine nädal keegi enam midagi ei ütle. Ei saa eitada, see mõju selgelt on olnud," rääkis ta.

President ütles ka, et tema hinnangul ei ole valitsus seni sisuliste teemadega väga palju tegelenud ning tõi esile tehisintellekti kasutauselevõttu reguleeriva niinimetatud kratiseaduse, mille menetlemine on seisma jäänud, kutsus tegelema Eesti ettevõtete toetamisega, erivajaduste laste koolidega, rohelise pöördega energeetikas.

"Oleme õppinud digipöördest, et esimesed võidavad, tagumised maksavad. Miks me täna ei tegele oma kliimaprobleemiga? Miks mitte teha seda pööret esimesena, me oleme väike riik, meil on lihtsam ka EL-ilt toetust saada," rääkis president. Ta viitas, et kui praegu söetööstusele toetuv Poola seda näiteks 2035. aastal tegema hakkab, siis ei pruugi enam selle ülemineku toetamiseks raha jätkuda. "Aga täna pakendades ennast innovaatilise lähenemise liivakastina on minu arvates meil see võimalus," rõhutas Kaljulaid.

Kommenteerides Reidi tee algselt lubatust laiemaks ehitamist, ütles president, et tal tekib retooriline küsimus, mis rahvas me oleme, kui tahame ehitada Tallinna ja Helsingi vahel tunnelit, aga ei taha seda teha Tallinna kesklinna ega ka Väikse väina tammi paari ava, et säilitada praegu kinni kasvamas Väike väin veekoguna.