Olukorras, kus majandusministeerium peab vajalikuks asendada Euroopa Liidu CO_2-kvootide hinnatõusu tõttu konkurentsivõimetuks muutunud elektritootmine põlevkivist vähemalt osaliselt biomassi kasutamisega, vajab idee valitsuse heakskiitu, et tagada biomassi põletamisele riigi rahaline toetus, mis üksiti eeldab seadusemuudatust. Sellega loodab Eesti Energia vähemalt osaliselt päästa masskoondamisi Ida-Virumaal, mis ähvardab kuni tuhandet energeetikut.

"Narva elektrijaamad põletavad pisut puitu juba ka praegu ning seda ilma igasuguse toetuseta. Selleks, et taastuvenergia tootmist suurendada, on vaja anda Narva Elektrijaamadele võimalus osaleda Eesti taastuvenergia toetusskeemis. Tänane elektrituruseadus selle võimaluse välistab ehk lubab üksnes statistikakaubanduse tehingu puhul. Seega on vajalik on muuta elektrituruseadust ning sellega koos muuta ka riigiabi luba," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ERR-ile.

Tatar ütles, et teemat ei ole veel valitsuskabinetis arutatud, kuid minister Taavi Aas (KE) soovib selle lähinädalatel valitsuskabinetti aruteluks viia.

"Kui esmased põhimõttelised otsused on langetatud, saab juba konkreetsemalt öelda, milline on võimalik ajaline perspektiiv," lisas Tatar.

Milline oleks aga selle otsuse mõju Eesti Energia töökohtadele, ei osanud Tatar öelda.

Kaldoja: mõju tööjõule on väljaarvutamisel

Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja tõdes, et osaline biomassi põletamisele üleminek on nii värske teema, et selle mõju tööhõivele ei oskagi veel öelda.

"Seda arvutust meil inimesed praegu teevad," ütles Kaldoja. "Üldeesmärk on ikkagi päästa inimesed Ida-Virumaal, et nendele tööd jätkuks seal. Koondamisteks oleme kõik reservid juba ära kasutanud – pensioniealised ja ettevõttepensioni alla minevad inimesed on kõik ära koondatud juba."

Kaldoja selgitas, et eesmärk pole täielikult biomassile üle minna, vaid see täiendaks põlevkivitööstust ja aitaks seda kehvadel aegadel vee peal hoida. See omakorda võimaldaks kaevureid jätkuvalt tööl pidada.

"Kaevurid ei jää siis töötuks ja me saaksime elektri omahinda alla viia ja pääseksime oma asjadega turule," selgitas Kaldoja. "Me kasutame ka praegu seda biomassi, aga me kasutame seda ilma igasuguste toetusteta, nii et sel on omad piirid ees."

Nimelt ei suuda Eesti Energia biomassi turuhinnaga piisas koguses tarnida, Eestis kohapeal ei pruugi aga tooret piisavalt olla.

"Ega me Eesti metsa põletama ei hakka, see on ka päevselge. Me räägime ikka hakkepuidust, mis on tootmisjäägid. Teatud osas kasutame täna ka neid asjandusi," ütleb Kaldoja. "See on täna suhteliselt uus teema ja vajab analüüsi ja arvutusi."

Konkurent: biomassi kasutuselevõtt lööb toasooja hinna lakke

Biomassist graanuleid tootva Graanul Investi omanik Raul Kirjanen peab riigi plaani Eesti Energia päästmiseks läbimõtlematuks ja leiab, et vaatama peaks suuremat pilti.

"Eesti Energia peaks pilti laiemalt vaatama, mitte kogu aeg tulekahju kustutama," heidab Kirjanen ette. "Lühinägelikult vaadates on biomass kindlasti lahendus, mis aitaks elektrijaamad töös hoida, aga biomassi põletamine peaks kaevurite koondamist pigem kiirendama kui aeglustama, sest põlevkivi kulub siis ju vähem."

Kirjanen ütleb, et kuna üle poole elanikkonnast on oma eluasemetega kaugküttevõrkudes, mis kasutavad kütusena biomassi, siis lähevad soojaarved turuolukorra muutudes üles. Lisaks vajab raiemahtude teema Kirjaneni hinnangul Eestis ühiskondlikku debatti.

"Mõlemad on niivõrd pikaajalised lahendused ja pikaajalist analüüsi nõudvad teemad, et seda ülepeakaela otsustada on suhteliselt vale. Seda arutati päris pikalt, kui koostati Eesti energiamajanduse arengukava, mis aasta-kaks tagasi vastu võeti. Juba siis jõuti tulemusele, et biomassi masspõletamine Narvas ei ole pikas perpektiivis mõistlik lahendus," ütleb Kirjanen, lisades, et biomassi põletamine Narvas on teema, mis kerkib üles iga kord, kui Eesti Energial on mingi põhjusel raskused.

Kirjanen on riigi energiapoliitika suhtes kriitiline. "See, et majandusministeerium tuleb iga paari kuu tagant välja uue plaaniga, kuidas energiamajandust kujundada, näitab, et neil puudub visioon."

Kirjaneni hinnangul on kogu Eesti energeetiline mudel ajast ja arust, mistõttu võiks analüüsida, kuidas leida tervikuna mõistlik ja püsiv lahendus. Veel halvemaks mõtteks peab ta aga ministeeriumi ideed üha enam põlevkiviõli tootmisele keskenduda.

"Eesti ja Euroopa, ka kogu maailma kliimapoliitilisi eesmärke vaadates - väga palju jaburamat mõtet ma isegi ei oskakas välja mõelda," ütleb Kirjanen. "Ida-Virumaa tuleks põlevkivienergeetika pantvangist vabastada. Alati on kahju, et tegemata jäänud otsused kogunevad-kogunevad ja siis mingi hetk laviinina pahvatab kogu see pakk kaela, aga kui vaadata täna Euroopa konteksti ja laiemalt maailma konteksti, siis väga raske on näha põlevkivienergeetikal ükskõik millises konfiguratsioonis väga pikka tulevikku."

Ida-Viru tööhõiveprobleeme tuleks Kirjaneni hinnangul vaadata energeetikakonteksti väliselt ehk leida alternatiivseid lahendusi, kuidas sealset majandust päästa, mitte riigi abiga energiasektorit putitada, et seda kunstlikult elus hoida.

"Puidu põletamine tänasel turul ilma olulise riigitoetuseta ei ole majanduslikult kasulik, aga puiduturul tegutsemine vajab väga pikaajalist stabiilsust ja tarneahelate väljaehitamist. Potentsiaalne mõju raiemahtudele ja kõigi mudelite kohaselt selgelt kallinevad soojahinnad toovad kaasa kahjulikud mõjud, mis on selgelt suuremad kui kaasnev positiivne mõju. Seega biomassi ei saa vaadata ainult ühe lahendusena," leiab Kirjanen.

Kuni riigi mahuplaanidest selgemat ülevaadet pole, ei oska Kirjanen hinnata ka selle mõju oma ärile.

"Madalakvaliteedilisel puidul on täna turg olemas Eestis. Sellest suurimat osa omab kaugküttesektor, siis pellet ja siis mingil määral ka plaaditööstus, halupuud jms. Kogu see sektor kannatab siis suhteliselt ühtlaselt," oletab Kirjanen, leides, et kaugküttesektor ilmselt peab vastu, sest lükkab kulud tarbijale edasi ehk toasoe kallineb, aga teistel tootjatel, kes konkureerivad maailmaturul, läheb raskeks.

Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja peab Raul Kirjaneni juttu enesekaitseks.

"Eks oma särk on ikka ihule lähemal ja püütakse oma probleeme kriitikaga lahendada. Praegu pole aeg, kus kõigile sõrmega näidata. Graanul Invest on puidu hinnast väga sõltuv, aga pole vahet, kas Eesti puit läheb graanuliks või otse elektriks, kui filosoofiliselt nendele asjadele mõtleme," leiab Kaldoja.

Tema sõnul tuleb lahendada õhus olev põhimõtteline küsimus.

"Eesti rahvas on kunagi ajalooliselt investeerinud palju raha sellisesse põlevkivil põhinevasse tehnoloogiasse ja nüüd me peame vaatama, kas suudame seda kasutada tema väärtuse lõpuni või keset ekspluatatsiooni maha kandma. Usun, et Eesti rahvas ei ole nõus, et see väärtus keset ekspluatatsiooni korstnasse kirjutada. Me peame lihtsalt konstateerima fakti, et ka elektrijaamade ehitajad ei näinud ette, et Euroopa Liidu poliitika läheb selliseks, et oksjonihinnad CO₂-le nii kõrgeks lähevad. Meie idaregioon on hästi sõltuv energeetikast, seetõttu peame leidma pehmeid lahendusi, kus hundid oleksid söönud ja lambad terved," leiab Kaldoja.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa) jääb mõtte suhtes äraootavale seisukohale.

"Ootame ära, millise ettepaneku majandusminister lauale toob. Kindlasti on Isamaa läbi aegade toetanud biomassi suuremat kasutamist sooviga, et tarbijale oleks hind võimalikult soodne. Kui minister Aas toob konkreetse ettepaneku lauale, saame juba reaalselt arutada, millised on selle mõjud Eesti metsaomanikele, tööstusele, mis kasutab biomassi ja milline on selle mõju energeetikale koos mõjuga tarbijatele," ütles Sester.