"Kindlasti peame me olema seal aktiivsed ja erinevalt seniste liberaalsete valitsuste joonest, peame lähtuma Eesti rahvuslikest huvidest, mitte haakima end pugejalikult ja allaheitlikult ükskõik milliste suvaliste ideede ja kavatsuste taha, peaasi, et keegi meile õlale patsutaks," kirjutas riigikogu esimees Põlluaas laupäeval sotsiaalmeedias. "Meil on võimalus tõstatada teemasid, esitada ettepanekuid, osaleda teatud määral otsustusprotsessis ja ennast näidata. Tehkem seda hästi ja targalt, et meie liikmelisusest ka kasu oleks. Vastasel juhul poleks mõtet olnud sinna kandideeridagi," lisas spiiker.

Sama leidis ka Madison, kes väljendas heameelt, et Eesti kampaaniaks kulutatud raha ei läinud tuulde. "Eestil seisab nüüd ees tõsine töö rõhumaks julgeolekuohtudele, mis lähtuvad eelkõige Venemaalt, Aafrikast ja Lähis-Idast. Nüüd tuleb kahe aasta jooksul anda endast maksimum, et rõhutada ja tähelepanu juhtida näiteks Euroopat ähvardavale ohule, milleks on terrorismi levik Lähi-Idast ning massiline sisserändeoht Aafrikast. ÜRO Julgeolekunõukogu peab teadvustama ja leidma lahendusi, et tõkestada julgeolekuohud ning selleks peab ka Eesti tegema kõva häält ning toetama näiteks rangema piirikontrolli kehtestamist Aafrika riikidega," kirjutas Madison sotsiaalmeedias.

Ka Põlluaas tunnustas suur tööd, mis eelnes valimistele ning lisas, et kahtlemata suurendab see meie tuntust ja mõnevõrra ka kaalu maailmas. "Ei maksa aga üleliia eufooriasse sattuda, sest kohe varsti kohtume me seal reaalsusega. Venemaa igapäevaseks praktikaks on muutunud kõikvõimalike protsesside takistamine ja otsuste vetostmine, mida Kreml teeb märksa intensiivsemalt, kui tehti isegi külma sõja ajal. See muudab nõukogu venelaste suva järgi suuresti vaid kõrgetasemeliseks jututoaks," kirjutas ta.

Riigikogu esimees sõnastas ka, kuidas peaks tema hinnangul ÜRO-d reformima. "Julgeolekunõukogu on ka alaliste liikmete osas ajale lootusetult jalga jäänud ja Teise maailmasõja järgselt paika pandud liikmelisus tuleb ümber vaadata. Kindlasti peavad sinna kuuluma ka näiteks Jaapan ja Saksamaa. Nii Julgeolekunõukogu kui ka terve ÜRO struktuur ja toimimine vajavad tegelikult reformimist, kuid niikaua kui üks riik saab kõike vetostada, ei juhtu midagi," tõdes ta oma kommentaaris.

Eesti alustab tööd ÜRO Julgeolekunõukogus 2020. aastal koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022.