Maasikas: ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks olek on küpse riigi asi
Välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas selgitas reede õhtul "Aktuaalse kaamera" stuudios, et ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks olemine on küpse riigi asi ning tuleb olla valmis tegelema teemadega, millega varem pole kokku puutuda tulnud. Maasikas tunnistas, et kindlasti võib tulla keerukamaid olukordi, kus tuleb teha valikuid.
Reedel toimus New Yorgis ÜRO peaassambleel salajane hääletus, mille alusel valiti aastateks 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogusse viis mittealalist liiget. Eesti kandideeris ÜRO julgeolekunõukokku Ida-Euroopa grupis koos Rumeeniaga ja osutus teises voorus valituks.
Asekantsleri intervjuu "Aktuaalse kaamera" uudisteankrule Oliver Kahule:
Miks on Eestile kasulik kuuluda ÜRO julgeolekunõukokku?
Esiteks on see küpse riigi asi. Kui laps räägib peamiselt ainult iseendast, siis ka Eesti välispoliitikas on varem olnud selline faas, kus me saime peamiselt tegeleda enda probleemidega, üheksakümnendatel. Üha rohkem peame me ka ise võtma vastutust ja me oleme selleks valmis. Siin on loomulikult mängus ka tegelikult meie enda huvid. Võiks vaadata, kust tulevad need probleemid ja väljakutsed tänapäeval, ka Eestile. Need tulevad kaugematest maadest ja kontinentidelt. ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidest umbes pooled käsitlevad Aafrikat. Me mäletame hästi, kuidas rändekriisiga seoses räägiti Aafrikast, kuidas Aafrikast räägitakse praegu kui Euroopa Liidu ühest suurest järgmisest partnerlusregioonist. Kõik need asjad on mitte ainult vastutus, vaid ka meie enda huvides.
Kas te ei näe ohtu, et Eesti peab hääletama küsimustes, mis panevad Eesti ebamugavasse olukorda? Näiteks valima mõnes küsimuses Euroopa Liidu ja USA vahel?
Kindlasti neid pisut keerukamaid olukordi tuleb ja tuleb tõenäoliselt teha valikuid, millega me jälle seni varem, vähema vastutuse ajal ei ole pidanud niimoodi kokku puutuma. Samas tuleb ka meeles pidada, et julgeolekunõukogu liikme poole ka pöördutakse väga palju. Meilt soovitakse asju, meie huvitame teisi riike. See annab ka teistmoodi võimalusi neid samu valikuid ja küsimusi ka kujundada ning teemasid lauale panna.
Samuti on võimalus, et Eesti peab hääletama küsimustes, mille puhul Eestil otsene pädevus puudub?
Kogu see meie julgeolekunõukogu liikmeks saamise kampaania ongi tegelikult seisnenud selles, et me peame olema valmis tegelema teemadega ja võtma vastutust ning võtma valikuvastutust teemadel, kus meil ei ole seni olnud otsesemat pädevust. Me oleme siiski maailmale ringi praegu peale teinud selle kampaania käigus ja õppinud väga palju uut. Ja ma olen kindel, et me saame hakkama ka nende uuemate teemadega.
Toimetaja: Laur Viirand