Valimised algasid reedel Eesti aja järgi kell 17 ning neid oli võimalik jälgida ÜRO veebitelevisiooni vahendusel.

Esimeses voorus kogus Eesti 111 ja Rumeenia 78 häält, seega selgus saabus alles teises voorus. Kummalisel kombel said esimeses voorus ühe poolthääle ka Läti ja Gruusia, kes pole isegi kandideerimas. Kaks riiki jäid esimeses voorus erapooletuks.

Tegemist oli harukordse hääletusega, kus olid kohal kõik 193 liikmesriiki. Vietnam, Tuneesia ja Niger said juba esimeses voorus kõik rohkem kui 190 häält ning osutusid valituks. 181 häälega osutus valituks ka Saint Vincent ja Grenadiinid.

Teises voorus oligi seega hääletusel ainult Ida-Euroopat esindava riigi koht. Hääletusel andis hääle 190 riiki, sest üks hääl loeti kehtetuks ja kaks riiki jäid erapooletuks. Seega oli vajalikuks enamuseks vaja 127 häält. Eesti sai 132 ja Rumeenia 58 häält.

Pärast Eesti õnnitlemist jätkus peaassamblee istung juba muude küsimustega.

Uued mitte-alalised liikmed valiti neljast regionaalsest grupist – Aafrikast kaks riiki, Aasia-Okeaaniast üks, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidest üks ja Ida-Euroopa riikidest üks. Seni oli Ida-Euroopast sellel kohal Poola.

Hääletus toimus pabersedelitel ning hääled loeti kolm korda üle. Kuna omas kategoorias mittealaliseks liikmeks saamine eeldab kaht kolmandikku häältest ehk vähemalt 129 häält 193-st, oleks võinud teoreetiliselt toimuda lausa neli vooru ning lahenduse saabumine võinuks venida Eesti aja järgi üle südaöö. Kui reedestel hääletustel selgust poleks saabunud, oleks lepitud kokku uue hääletuse aeg.

Eesti diplomaadid avaldasid varem lootust, et otsuseni jõutakse hiljemalt teises hääletusvoorus. Nii ka läks.

ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise otsus tehti Eesti valitsuse poolt juba 2005. aastal ning selle koha saavutamise nimel on tehtud tööd juba pikemat aega.

ÜRO julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Julgeolekunõukokku kuuluvad viisteist liiget, kellest viis - USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ning Hiina - on alalised ja kümme valitud liikmed.

Uued liikmed asuvad ÜRO julgeolekunõukogus tööle järgmise aasta 1. jaanuarist.

President Kaljulaid: Eesti jõudmine ÜRO julgeolekunõukogusse on ajalooline samm

Hääletusel viibinud president Kersti Kaljulaidi sõnul on Eesti jaoks tegemist ajaloolise hetkega ning järjekordse kihiga meie kaitsekilbil. Kell 21.35 ehk pärast "Aktuaalset kaamerat" teeb president uudisega seoses ka eraldi pöördumise.

"See tänane kõigi maailma riikide poolt tehtud otsus, et just Eesti on järgmisel kahel aastal paslik kuuluma ÜRO julgeolekunõukogusse, aitab meil seista senisest paremini meie riigi ja meie inimeste huvide eest. See aitab meil seista parema maailma eest. Väärtuste eest, ilma milleta poleks meil ja paljudel teistel riikidel ja rahvustel maailmas kohta," ütles president Kaljulaid pärast Eesti valimist julgeolekunõukogusse.

Presidendi sõnul on Eesti jaoks oluline, et kehtiks rahvusvaheline õigus, kõikjal austataks inimõigusi ja maailm põhineks reeglitel ja kokkulepetel, sest vastasel korral maksaks vaid huvid ja jõud. "Eesti on alates iseseisvuse taastamisest hoidnud seda joont, et oma otsused rahvusvahelises kogukonnas teeme väärtuspõhiselt. Selle eest oleme pälvinud usalduse ja seda joont peame hoidma ka edaspidi. Kuulumine ÜRO julgeolekunõukogusse on Eesti jaoks ajalooline samm. See on järgmine kiht meie kaitsekilbil – ühelt poolt on meil suuremad võimalused kui eales varem rääkida kaasa maailma asjades, teisalt suureneb meie tuntus ja meie sõna kaal," ütles Kaljulaid. 

Riigipea tänas ka kõiki, kes on Eesti pürgimisse ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks 14 aasta jooksul panustanud. Samuti tänas riigipea Eestiga koos julgeolekunõukogu kohale kandideerinud Rumeeniat ning õnnitles Nigerit, Tuneesiat, Vietnami ning St Vincent ja Grenadiine, kes valiti koos Eestiga julgeolekunõukogusse aastateks 2020-21. 

President on töövisiidil Ameerika Ühendriikides, kus osales ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete valimisega seotud sündmustel. Riigipea naaseb Eestisse pühapäeval.

Thank you! #Estonia is member of #UNSC in 2020-21! pic.twitter.com/2vMbsbZTHd

— Kersti Kaljulaid (@KerstiKaljulaid) June 7, 2019

Ratas: Eesti on taas tõestanud, et on rahvusvahelise kogukonna aktiivne osaline

Peaminister Jüri Ratas teatas reede õhtul, et Eesti on end taas tõestanud rahvusvahelise kogukonna aktiivse liikmena.

"Tänan siiralt kõiki ametnikke, diplomaate ja poliitikuid, ning loomulikult Vabariigi Presidenti ja kõiki teisi, kes võtsid meie julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saamise kampaania oma südameasjaks ja seda suure pühendumusega tegid. Tänan ka meie sõpru, kes meid toetasid ning sellega kinnitasid, et just Eesti on see partner, keda nad julgeolekunõukogus näha soovivad," märkis ta.

"Eesti on taas tõestanud, et on rahvusvahelise kogukonna aktiivne osaline, kes mõtleb kaasa, seisab oma väärtuste eest ja panustab selle nimel, et maailm oleks meile kõigile elamiseks parem koht," jätkas peaminister.

"Loomulikult kaasneb meie kasuks tehtud otsusega ka suur vastutus. Ma kinnitan, et võtame seda usaldust tõsiselt ja oleme julgeolekunõukogu tasakaalukas ning tõhus liige. Nõukogu liikmena keskendume kindlasti enda jaoks tähtsaimatele teemadele: rahvusvaheline õigus, konfliktide ennetamine, kliima ja keskkonna küsimused julgeoleku kontekstis ja ÜRO julgeolekunõukogu tulevik. Loomulikult on meile alati oluline ka see, et väikeriikide hääl kostaks maailmas valjemini," rõhutas Ratas.

Reinsalu: ÜRO julgeolekunõukogu liikmena saab Eesti maailmakaardil palju suuremaks

Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas pärast hääletust, et tegemist on ajaloolise sündmusega ja Eesti diplomaatia suurpäevaga - ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks olemine teeb Eesti maailmakaardil palju suuremaks.

"ÜRO on kõige olulisem rahu ja julgeoleku eest vastutav organisatsioon ning julgeolekunõukogu laua taga olles saab Eesti anda oma panuse konfliktide lahendamisse ja rahu tagamisse kõikjal maailmas. Eesti seisab selle eest, et maailmakord põhineks reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel," ütles ta.

"Aktiivse tegutsemisega maailmaorganisatsioonis tagab Eesti paremini ka enda julgeolekut," lisas Reinsalu.

Välisminister ütles, et Eesti prioriteedid ÜRO julgeolekunõukogu liikmesuse ajal on rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra hoidmine, digiriigi ja e-valitsemise kogemuse jagamine, kliima- ja keskkonnaküsimused ning julgeolekunõukogu enda töö tõhustamine.

"Digiriigina on meie jaoks kindlasti esiplaanil e-valitsemine ja küberturvalisus, mis on otseselt seotud meie julgeolekuga," sõnas ta.

Välisminister tõi välja president Kersti Kaljulaidi, julgeolekunõukogu kampaaniajuhi Margus Kolga, ÜRO suursaadiku Sven Jürgensoni rolli kampaania vedamisel. "Meie diplomaatide aastatepikkune pühendumus tõi meile tulemuse," lisas Reinsalu.

Välisminister tõi välja, et ÜRO julgeolekunõukogusse kandideerimise kampaaniast on juba praegu võitnud paljud Eesti ettevõtted. 

"Kampaaniaga kasvatasime märkimisväärselt Eesti tuntust maailmas. Jätkame saadud kontaktide kasutamist, et tugevdada veelgi digiriigi mainet ning aidata meie ettevõtetel laiendada oma tegevust eelkõige väljaspool Euroopa Liitu," ütles Reinsalu.

Eesti alustab tööd ÜRO Julgeolekunõukogus 2020. aastal koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022.

"Aktuaalne kaamera" kell 18.30, kui tulemus polnud veel selgunud:

"Aktuaalne kaamera" kell 21:

President Kersti Kaljulaidi pöördumine ETV-s: