Parlamendihoones Brüsselis on tunda elevust, värskeltvalitud parlamendiliikmed otsivad teed siinsetes koridorides. Eestist suurima toetusega tulnud sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand on kätte saanud sissepääsukaardi ja tutvustab end abivalmile Antoniole kui Marina Eestist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See maja on nii keeruline, ma olen siin ju käinud välisministrina ja diplomaadina, aga tulla nüüd sellise pilguga, et ma töötan siin, muidugi see on natuke eriline," sõnas ta.

Praegu moodustuvad uue koosseisu fraktsioonid, valitakse nende juhid ja parlamendiliikmed annavad teada oma teemade-eelistused. Ühtlasi räägivad neli suuremat fraktsiooni omavahel läbi, et jõuda tavapärasest koalitsioonileppest mõnevõrra vabama koostöökokkuleppeni. Igal poliitgrupil on oma prioriteedid.

"Need teemad on need, millest sotsiaaldemokraadid on rääkinud. Õiglus, töökohad, palk, noored, kliima, keskkond, innovatsioon," loetles Kaljurand.

Parlamendi suurimas, Euroopa Rahvapartei fraktsioonis Eesti esindajat ei ole, kuni Brexit Riho Terrast Isamaast siia ei too.

"Euroopa peab olema suurem suurtes asjades ja väiksem väikestes asjades," ütles Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige David McAllister. "See tähendab, et praegu on tähtis ühtse turu tugevdamine, rohkem vabakaubanduslepinguid teiste riikidega maailmas, tihedam koostöö välispoliitikas ja julgeoleku- ning kaitsevaldkonnas, kogu kliimamuutuse teema - meil on Euroopa Liidus vaja kliimamuutuse strateegiat, mida tuleb täita."

Esmakordselt ei piisa parlamendienamuseks üksnes konservatiividest ja sotsiaaldemokraatidest. Nii istuvad läbirääkimistelaua taga ka liberaalid ja rohelised oma soovidega.

Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni liige Urmas Paet nimetas tähtsate teemadena seda, et Euroopa riikide koostöö oleks jätkuvalt tugev ja seda ühegi sammuga ei nõrgestataks.

"Samuti Euroopa Liidu positsioonid kogu maailmas, puudutab see väliskaubandust, neidsamu vabakaubanduslepinguid, mis tingimustel neid tehakse," lisas ta.

Euroopa Parlamendi Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liige Sven Giegold ütles, et nende prioriteet on tegelda kliimamuutustega ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga.

"Peale selle soovime me rohkem sotsiaalselt ühtekuuluvust, sealhulgas rohkem maksualast koostööd ja ühtseid investeeringuid," sõnas Giegold.

Läbirääkimistega parlamendiruumides tahetakse kuhugi jõuda enne 20. juunit, kui Brüsselis kogunevad taas Euroopa valitsusjuhid. Jagamisel on mitmed kõrged ametikohad, eesotsas komisjoni presidendiga, poliitilistel gruppidel on siin oma ambitsioonid ja kujunev võimuliit peaks peegelduma ka kohtade jaotuses.