Eesti riik müüs esimest korda 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1560245040000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikassa müüs rahavoo juhtimiseks esmaspäeval korraldatud oksjonil 200 miljoni euro väärtuses esimest korda lühiajalisi võlakirju, mille tootlus on negatiivne.

Negatiivne tootlus tähendab seda, et võlakirjade ostja maksab riigikassale intressi, teatas rahandusministeerium.

Võlakirjaoksjonil osales neli panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Oksjonil võidab õiguse võlakirju osta pakkuja, kes pakub riigikassale kõige soodsamat intressimäära.

Oksjoni tulemusel emiteeris riigikassa 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,063 protsenti, ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti.

Võlakirjad registreeritakse Nasdaq CSD SE Eesti depositooriumis.

Rahandusminister kinnitas raamistiku lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks tänavu aprillis. See võimaldab riigikassal kasutada vajadusel rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.

Lühiajalised võlakirjad on täiendav instrument rahavoo juhtimiseks, mille kasutamine on riigile soodsam kui pankadega sõlmitavad valmisolekulaenude lepingud.

Riigikassa kuine rahavoog kõigub mitmesaja miljoni euro ulatuses: suur osa makseid tehakse kuu alguses, kuid suur osa tulusid laekub kuu lõpul. Lisaks sellele peab riigikassa tagama erakorraliste sündmuste puhuks vajaliku likviidsuse, mis on määratud likviidsuse sihttasemega.

Varem on riigikassa sõlminud valmisolekulaene pankadega, mille eest tuleb maksta tasu. Lühiajaliste võlakirjade raamdokumendiga seevastu jooksvaid kulusid ei kaasne.

Lühiajaliste võlakirjade raamdokument on kehtestatud enamikus maailma riikides ning on rahavoo juhtimise põhiinstrument, sest tagab suurima investorite ringi. Samuti on võimalik nii valida laenumaht ja tagasimaksmise tähtaeg vastavalt vajadusele.

Swedbank Treasury spetsialist Marek Berkman vastas ERR-i küsimusele, mis põhjusel on pangal huvi riigile negatiivse intressiga laenu anda, et kõikidel pankadel on kohustus hoida teatud hulka varadest kõrge likviidsusega finantsvarades.

"Riigivõlakirjad finantsinstrumendina on selleks üks võimalus. Riigivõlakirjade intressimäärad kujunevad turul nõudluse ja pakkumise tulemusena. Tulenevalt Euroopa Keskpanga viimaste aastate rahapoliitikast on lühiajalised intressimäärad olnud negatiivsed," sõnas ta. 

Värske võlakirjaemissioon on iseseisvuse taastanud Eesti kolmas

Teisipäevane lühiajaliste võlakirjade müük on kolmas kord pärast iseseisvuse taastamist, kui Eesti riik võlakirju müüb, teatas BNS.

Esimest korda emiteeris riik võlakirju 1993. aastal 300 miljoni krooni ehk 19,2 miljoni euro ulatuses seoses Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga ühendamise ja rekapitaliseerimise vajadusega. Peaminister oli toona Mart Laar. Need võlakirjad maksti tagasi aastaks 2004.

Teist korda lasi valitsus Siim Kallase juhtimise all välja 2002. aastal rahvusvahelisi eurovõlakirju summas 100 miljonit eurot eesmärgiga refinantseerida juba võetud välislaene ning rahastada radarisüsteemide oste. Nende võlakirjade lunastustähtaeg oli 2007. aastal.

Teisipäeval teatas riigikassa, et müüs rahavoo juhtimiseks esmaspäeval korraldatud oksjonil 200 miljoni euro väärtuses esimest korda lühiajalisi võlakirju, mille tootlus on negatiivne.

Rahandusminister kinnitas raamistiku lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks tänavu aprillis. See võimaldab riigikassal kasutada vajadusel rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.

Näiteks Läti lasi aga aastase tähtajaga lühiajalised võlakirjad esimest korda välja juba 1996. aasta aprillis. Rahandusministeerium pakkus neid võlakirju toona poole miljoni lati eest, pankade ostutaotlused moodustasid 1,66 miljonit latti. Kuna nõudlus ületas pakkumise, leidsid kõik võlakirjad ostja.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS, ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: