Asekantsler: kõigi kõrgete ametnike plagiaadikontroll pole mõistlik ({{commentsTotal}})

Tallinna ülikooli hoone.
Tallinna ülikooli hoone. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kõigi kõrgete ametnike teaduskraadide aluseks olevate tööde kontrollimine poleks mõistlik ja ühiskond sellest paremaks ei muutuks, ütles haridusministeeriumi kõrghariduse, teaduse ja keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand.

Teisipäeval selgus, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö võib olla plagiaat. PPA juhile kehtib magistrikraadi nõue alates 2014. aastast ja Vaher oli nõude kehtima hakkamise ajal juba politseijuht, kuid omandas kraadi 2016. aastal.

Indrek Reimand ütles ERR-ile, et kõigi kõrgete ametnike bakalaureuse-, magistri- või doktoritööde plagiaadikontroll poleks siiski mõistlik.

"Probleem on ilmselt suur, sellega ma olen nõus ja varem on see olnud rohkem varjatud. Tegelikult on ju väga raske seda kontrollida isegi juhendajatel, aga ma ei usu, et on mõistlik hakata kõiki lauskontrollima. See oleks ka tohutu suur töö. Ilmselt sellised juhtumid nagu Rainer Vakra puhul on lihtsamini leitavad, aga kust läheb see piir, mida me vaatame? Tõlgendus on ilmselt väga raske," lausus ta.

Reimand lisas, et lauskontrolli puhul tekiks olukord, kus kahtlustataks kõiki ja ühiskond ei muutuks sellest paremaks. Samas tuleb sellistele juhtumitele kahtlemata reageerida. Ülikoolides antava hariduse kvaliteedi kontrollimine on tema sõnul läinud järjest nõudlikumaks ja tugevamaks.

"Kui vaatame ajalukku tagasi, siis ilmselt leiame seal neid juhtumeid küll, aga oleme täna paremad kui 10 või 20 aastat tagsi. Muu hulgas aitab sellele kaasa ka protsess, mis otsib üles neid inimesi, kes on plagieerinud, ja mitmed haridusministeeriumi tegevused aitavad ka kaasa," sõnas asekantsler.

Kogenud töötaja puhul on kõrghariduse nõue kunstlik

Olukorras, kus inimene ametikohal juba töötab ja on oma tööd hästi teinud, nagu see oli Elmar Vaheri puhul, on kõrghariduse- või magistrikraadi nõue Reimandi hinnangul kunstlik.

"Nõue on ju selleks, et hoida teatavat kvaliteeti. See on suhteliselt objektiivne kriteerium, kas sul on olemas üks või teine kvalifikatsioon või haridustase, aga kui meil on juba olemas inimene, kellel on see tase ja kes on näidanud, et ta suudab seda, siis ei ole meil seda paberit nii palju vaja," tõdes ta. "Kvalifikatsiooni tõestamise küsimus on ju nendel, kellel pole seda ajalugu, milles nad võivad oma saavutustele viidata."

Reimandi sõnul arutatakse praegu mitmel pool, kuidas õpingute käigus saaks varasemat kogemust arvestada, näiteks on olemas VÕTA-protsess, mille kaudu saab elu jooksul eri viisidel õpitut ametlikult tunnustada. Ka ülikoolid saavad õpingutel arvestada inimese saavutusi ja kõik ei pea tingimata olema templiga paberil tõestatud.

"Sisu, mida inimene on ise näidanud, on kindlasti omaette näitaja. Ma ei taha hinnangut anda, arvan Elmar Vaheri puhul, et tema oli näidanud, et ta on võimekas juht. Kui see nõue kehtestati, siis arvatavasti mitte teda silmas pidades, vaid mingisuguse üldise reeglina. Sellisena on see arvatavasti mõistlik, aga see reegel ei peaks olema nii tohutult jäik, et sellepärast peaksid juba valitud inimesed kiiruga töö kõrvalt endale ühe kraadi kokku klopsima," nentis Reimand.

Küsimusele, kas ametite puhul, millesse astumise eel tehakse inimesele ka julgeolekukontroll, poleks selle käigus mõistlik ka plagiaadikontroll läbi viia, vastas ta, et julgeolekukontrolli tegemise osas tal sõnaõigus puudub. Kuna aga selle kontrolli puhul peetakse silmas, et inimene poleks santažeeritav, siis oletas Reimand, et julgeolekuasutused on ka plagiaadiküsimust viimaste uudiste valguses arvesse võtnud.

Kuna teema on aktuaalne, analüüsib ka haridusministeerium olukorda ja seda, milliseid poliitikaid ülikoolides rakendatakse, on rakendatud ja on veel võimalik rakendada, et plagiaadijuhtumeid vähemaks jääks.

"Aga nagu kõrgharidusega on, saame tulemusi mõne aja pärast ja kahtlemata ei saa muuta seda, mis on toimunud viis, kümme või veel rohkem aastat tagasi," tõdes haridusministeeriumi asekantsler.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: