Kohus jättis Rail Balticu vastase kaebuse rahuldamata ({{commentsTotal}})

Harju maakohtu kohtuhoone.
Harju maakohtu kohtuhoone. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna ringkonnakohus jättis 21. juunil tehtud otsusega rahuldamata MTÜ Avalikult Rail Balticust ja MTÜ Eesti Looduskaitse Selts apellatsioonkaebuse Tallinna halduskohtu otsuse vastu. Halduskohus ei nõustunud mullu septembris, et riigihalduse ministri poolt kehtestatud Rail Balticu maakonnaplaneeringud on õigusvastased.

Täpsemalt soovisid MTÜ Avalikult Rail Balticust (ARB) ja MTÜ Eesti Looduskaitse Selts (ELS)riigihalduse ministri kolme käskkirja tühisuse tuvastamist või tühistamist. Nende kolme käskkirjaga kinnitas 2018. a veebruaris toonane riigihalduse minister Jaak Aab Rail Balticu maakonnaplaneeringud Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas ehk kogu Eesti territooriumil asuva trassi ulatuses.

Mullu 7. septembril arutas ARB-i ja ELS-i kaebust Tallinna halduskohus ning jättis kaebuse rahuldamata ja kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Seepeale esitasid ARB ja ELS apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule. Reedel tehtud otsusega jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata.

"Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäid nende andi kanda. Kassatsioonkaebuse võib esitada riigikohtule hiljemalt 22. juuliks," ütles ERR-ile kohtute pressiesindaja Anneli Vilu.

Vilu sõnul leidsid kaebajad, et riigihalduse ministri käskkirjad on õigusvastased menetluslike puuduste tõttu, eelkõige ärakuulamisõiguse ja diskretsioonireeglite rikkumise tõttu ning et need menetluslikud puudused on toonud kaasa sisuliselt õigusvastase maakonnaplaneeringu kehtestamise.

Aega oli tutvumiseks küll

Vaidlus oli maakonnaplaneeringute avaliku väljapaneku aja piisavuse üle seoses kaebajate menetluslike õiguste tagamisega. Samuti ei leitud ühist arvamust selles, kuidas peaks toimuma mitut maakonda läbiva joonehitise trassi asukohavalik. Peamine vaidlusküsimus oli maakonnaplaneeringutele tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle osaks oleva nn Natura hindamise nõuetekohasus.

Trassi asukohavaliku kohta leidis kohus, et maakonnaplaneeringu mõõtkavast tulenevalt ei saagi see olla väga detailne.

Piisava aja ja menetluslike õiguste tagamise kohta märkis kohus, et maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise materjalid on olnud internetis kättesaadavad ja nendega on saanud tutvuda väga pika perioodi vältel seega ka kaebajatel on olnud piisavalt aega nende kohta oma seisukoha kujundamiseks.

"Kaebaja seisukohti ja ettepanekuid on ka analüüsitud, kaalutud ning neile on vastatud. Lisaks on maakonnaplaneeringute menetlustes kaasatud isikuid ulatuslikumalt, kui seadus seda nõuab. Seetõttu ei olnud isikute ärakuulamine näilik, nagu väitsid kaebajad," leidis kohus.

Seadusest tulenes kohustus kaaluda joonehitise trassi koridori asukoha määramisel mitut võimalikku asukohta. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluste maakonnaplaneeringute puhul nimetatud nõue täidetud.

Kaebajad väitsid, et olemasoleva raudteekoridori asukoht oli reaalne alternatiiv, mis jäeti kaalumata, tuues sellega kaasa olulise kaalutlusvea planeerimismenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga see etteheide põhjendatud. Asjas tehtud analüüsis on samuti toodud välja, et olemasolev raudteekoridor kulgeb kas otse läbi Natura 2000 võrgustiku alade või nende lähedalt. Seega sai maakonnaplaneeringute menetluses jooksvalt selgeks, et olemasoleva trassikoridori kasutamine suures ulatuses ei ole reaalne Rail Balticu rajamiseks ning olemasolevas trassikoridoris paiknenud alternatiivid jäid menetluses kõrvale.

"Olemasoleva trassikoridori kasutamine ei olnud mingi konkreetse dokumendiga ennetavalt välistatud, vaid selle kasutamise võimalikkust hinnati maakonnaplaneeringute menetluses," märkis kohus.

Kohtu hinnangul olid ka Natura alad piisavalt hinnatud, et kehtestada maakonnaplaneeringud, heakskiidetud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes olid kõikide Natura alade puhul hindamise järeldustes välja toodud toimingud järgevateks menetlusetappideks.

Kaebajad olid kohtule esitanud taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Ringkonnakohus jättis aga taotluse rahuldamata, leides, et küsimused olid esitatud valedel eeldustel ning osaliselt lahendatavad ka ilma Euroopa Kohtu tõlgenduste või selgitusteta.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: