Kavandatava ringraudtee laiemad rööpad Rail Balticu trassile ei sobi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ringraudtee plaan Harju maakonnaplaneeringus 2030+.
Ringraudtee plaan Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Autor/allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+

Harjumaale kavandatud ringraudtee, mis hoiaks ohtlikud veosed eos Tallinnast eemal, ei saa kasutada oma trassina Rail Balticu kitsamaid rööpaid, sest kahe rööpmelaiusega trass oleks tehniliselt keerukas ja potentsiaalselt ohtlik lahendus, leiab analüüsi läbi viinud Rail Baltic Estonia.

Ringraudteed on kavandatud juba aastakümneid, et ohtlikud veosed Tallinnast eemal hoida. Senimaani kasutatakse selleks Kopli kaubajaama, mis tähendab, et kui mõni veos peaks ümber minema või süttima, võib see tiheda asustusega linnas tuua kaasa väga ulatuslikud tagajärjed.

"Kui räägime ohtlike veoste väljaviimisest Tallinna piirkonnast, siis sõltumata sellest, on neid päevas üks või kümme, igal juhul on ringraudtee sel juhul vajalik. Eesmärk on kaubamahtude ümbersuunamine Tallinna linnast välja. Täna toimub Kopli jaamas nende kaubakoosseisude ümberseadmine. See on ohtlik ja ringraudtee seda lahendakski," selgitas Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin Vikerraadio saates "Uudis+".

Vahepeal aga tuli Rail Baltic vahele ja kahe suure taristu jaoks pole riigil raha ja energiat jätkunud. Ministeerium pidas Rail Balticut prioriteetsemaks ning eelisarendas seda. Viimasel ajal on aga ringraudtee taas tõsisemalt päevakorda võetud. Muuhulgas palus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Rail Balticul hinnata, kas Harjumaa ühisel võimalikul trassilõigul võiksid kahe erineva laiusega rööpad kohakuti ühes koridoris dual gauge lahendusena joosta ehk lihtsamalt öeldes: kas kaht sorti rongid saaksid hakkama ühe raudtee peal liigeldes. Ühine trass oleks 12,5 kilomeetri pikkune.

Analüüs oli vajalik, sest Rail Baltic ehitatakse Euroopa rööpmelaiusega ehk 1435 mm, ent ringraudtee kasutaks nn Vene laiusega rööpmeid, mille laius on 1520 mm.

Ministeeriumi idee oli paigutada kahed rööpad sellel lõigul koos jooksma, ent analüüs hindas selle liiga riskantseks ja seetõttu teostamatuks.

"Kui võtame kogu selle tehnilise teostatatvuse keerukuse, siis ilma mingi süvaanalüüsita juba tõdesime, et väga mitmest aspektist nad kohakuti ei sobi," tõdes Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets ERR-ile.

Need aspektid väljenduvad Salometsa sõnul ennekõike gabariitide konfliktkohtadena.

"On selgelt näha, et kontaktvõrk, millest mõlema raudtee rongid voolu peaksid saama, seal kohakuti asetseda ei saa – ringraudtee rongid võivad minna vastu Rail Balticu kontaktjuhet. Kuna sellele lõigule on planeeritud ka kohalikud peatuskohad – sellele lõigule jääb tulevane Assaku peatuskoht –, tekib füüsiline konflikt reisijate ootepaltvormiga, rindgraudtee rong võib minna vastu Rail Balticu reisijateplatvormi," kirjeldas Salomets.

Ta ütles, et maailmas ei tunta praegu sedalaadi lahendusi, kus kiirraudtee ja tavararaudtee on pandud kohakuti ühe trassi peale ning selle peamiseks põhjuseks on raudteeohutus.

"Liiklusjuhtimisseadmed tuleb sinna räpsepatööna luua, täna pole letikaubana sellist asja olemas ja pole ka teada, kas on üldse mõistlikke lahendusi võimalik tekitada," tõdes Salomets.

Vjatkin samas teab, et Euroopas on kahe rööpmelaiusega rongide samale raudteele sõitma panemise kogemus nii mõneski kohas olemas. Samas möönab temagi teatud ohte.

"Tegemist on ühe läbilaskvusega – kui seal sõidab ühe rööpmelaiusega rong, siis samal ajal seal teine teise laiusega rong kindlasti sõita ei saa. Kui seda lahendust aga hakatakse hiljem juurde pookima, on see kindlasti keerulisem, kui kohe seda sinna planeerida," tõdes Vjatkin, selgitades, et tehnilised lahendused on neil kahel süsteemil täiesti erinevad, alates juhtimissüsteemidest ja lõpetades energiasüsteemide ühildumisega.

Salometsa sõnul eeldab kahe rongi paralleelliikumise võimaluse kindlakstegemine juba tehnilise projekti koostamist.

Rail Baltic näeb alternatiivina ringraudteed eraldiseisvana kas siis samas või erinevas trassikoridoris. Ta tõdes, et siis peab riik ka ringraudteega läbima samasuguse bürokraatia kadalipu nagu seni Rail Balticuga, alates planeeringu menetlemisest ja lõpetades keskkonnauuringutega.

Selle trassi peale jääb ka neli liiklussõlme ehk ühenduskohad maanteega. Salometsa sõnul võib ringraudtee rahulikult ka Rail Balticust hiljem projekteerida, sest potentsiaalne ruumivajadus liiklussõlmedes on ringraudtee jaoks Rail Balticu trassi kõrval tagatud: "Mingeid füüsilisi takistusi selleks ei ole."

Vjatkin kinnitab, et paralleelsete trasside rajamises tehnilisi takistusi tõepoolest pole ja ka selline alternatiiv pandi möödunud aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis eskiisina paberile. Ta aga leiab, et liiklussõlmed tasub Rail Balticuga samaaegselt projekteerida, kuivõrd hiljem eeldaks see nende ümberehitamist ja see tooks kaasa täiendava kulu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare kinnitas ERR-ile, et see variant on kaalumisel.

"Idapoolse trassivariandi puhul on jätkuvalt mõeldav ringraudtee rajamine ka Rail Balticu koridori, füüsiline ruum on selleks olemas ehk Rail Balticu rajamine ringraudtee osas mingeid variante lukku ei löö. Ringraudtee küpsusaste on aga hetkel selline, et selle rajamine toimuks perspektiivis, kus Rail Balticu ehitamine juba käib. Rail Balticu Harju-Rapla lõigu põhiprojekteerimise leping sõlmitakse juba lähima paari kuu jooksul, projektis on võimalik jätkuvalt arvestada ringraudtee ruumivajadusega. Küll nõuaks see eelprojekti kohase lahenduse muutmist mõnes osas ning võimalik, et hiljem, enne ehitust, ka põhiprojekti muutmist," ütles Kaunissaare.

Kindlasti aga läheks paralleeltrasside rajamine riigile kulukamaks kui samale trassile kahe rööpmelaiuse kavandamine.

Kaunissaare tõdebki, et Tallinna ringraudtee puhul on esiteks oluline põhjalikult kaalutud otsus selle raudtee rajamiseks, mis ütleks ka seda, millisest raudteest on täpsemalt jutt: "Eesti Raudtee tellitud eskiis ringraudtee puhul arvestas kaubarongidele mõeldud raudteed, kus projektkiirus on 80 km/h. Eesti Raudtee kaubaraudtee eskiisi järgi on ringraudtee maksumuseks ca 112 miljonit eurot."

Alternatiivid annab ette Harju maakonnaplaneering 2030+, mis käsitleb nii lääne- kui idapoolset alternatiivi ühenduse loomiseks. Neist idapoolne näebki ette ringraudtee trassi Rail Balticuga samas koridoris.

Kaunissaare sõnul ütleb maakonnaplaneering aga seda, et ringraudtee rajamiseks on vajalik täiendav uus planeering, mis eeldatavasti peab mõlemat põhimõttelist koridori kaaluma.

"Planeerimisprotsess saab olema suhteliselt pikk – kõige lihtsam oleks see ära teha omavalitsuste üldplaneeringute täiendamisega –, aga kui omavalitsustel on ühine soov olemas, siis ei tohiks siit suuri vaidlusi nüansside üle tulla. Samuti on vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine," loetles Kaunissaare.

Läänepoolset alternatiivi ei soovita aga kasutusele võtta Eesti Raudtee, kuivõrd see läbiks ikka Tallinna linna - läheks Ülemiste järve põhjakaldalt ja läbiks Nõmme rahulikku elurajooni. Seega nõnda jääks ikkagi täitmata eesmärk ohtlikud veosed Tallinnast mööda juhtida.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: