Politsei tahab uute kaameratega tabada kaks korda rohkem kiiruseületajaid ({{commentsTotal}})

Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Tänavu jaanuarist on politsei saanud kiiruseületajatele teha trahve lühimenetlusega ning sellega on tabatud kiiruseületajate arv tõusnud 71 protsendi võrra. Kui teedele paigaldatakse uued mobiilsed liikluskaamerad, toob see politsei hinnangul kaasa tabatud kiiruseületajate arvu märgatava kasvu.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, millega tehakse vajalikud muudatused määruses, et politsei saaks võtta kasutusele teisaldatavad kiirusmõõtesüsteemid ehk mobiilsed kiiruskaamerad. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles "Vikerhommikus", et mobiilsed kaamerad paigaldatakse teedele niipea, kui määrus jõustub.

PPA-l on taolisi kaameraid soetatud kaheksa. Loigo sõnul on juba testimised näidanud, et mobiilse kaameraga suudetakse kiiruseületajaid rohkem tabada. "Tänavu on kiiruseületajate arv 71 protsenti tõusnud, aga see tuleneb sellest, et 1. jaanuarist jõustus uus menetlus liik, lühimenetlus. Vormistamine võtab vähem aega, saame rohkematesse rikkumistesse sekkuda. Kui tulevad mobiilsed kiiruskaamerad, siis see arv kasvab rohkem kui kaks korda. Kui me oleme testimisi teinud, siis kiiruskaamerad (on registreerinud) tunnis sada rikkujat," rääkis ta.

Mobiilsed kaamerad peaksid Eesti teedele jõudma kümne päeva jooksul pärast määruse muudatuste jõustumist. Kaamerad pannakse kohtadesse, kus politseipatrullidel on keeruline või ohtlik kiirust mõõta ja kiiruseületajaid peatada.

"Kiiruskaameral on see eelis, et nendega saab tööd teha kohtades, kus muidu on sõidukite peatamine ohtlik. Näiteks neljarajalise tee peal on üldse väga keeruline rikkujaid välja noppida ja see on politseile ohtlik minna peatama. Mobiilse liikluskaamera suurim eelis on see, et me tagame kõigi rikkujate võrdse kohtlemise. Kui politsei peatab kellegi, siis teistel kiiruseületajatel on samal ajal õnnepäev – kiirusekaameraga see efekt kaob," rääkis Loigo.

Loigo sõnul on politsei mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõttu kaua oodanud, sest kiirusületamine on tõsine probleem. "Ühiskonnas on kiiruse ületamine normaalsus – kõik teevad seda, kõik aktsepteerivad seda. Enamus inimesi sõidab voolus, sõltumata, milline on kiirus. On inimesi, kellele meeldivad võimsad autod, kellele meeldib kiiresti sõita ja kelle jaoks liiklusmärgid ei oma väga suurt tähendust," rääkis ta.

Tänavu registreeritud rekordkiirus Eesti teedel on 245 km/h ning see mõõdeti 110 km/h alas. Kui lubatud kiirust ületatakse rohkem kui 60 km/h, siis alustab politsei üldmenetlust juhiloa äravõtmiseks. Taolisi kiiruseületamisi registreerib politsei keskmiselt 300 tükki aastas.

Statsionaarsed kiiruskaamerad registreerivad igas kuus umbes 16 000 kiiruseületamist. Politseipatrullid registreerivad neid 40 000 aastas.

Loigo sõnul pole mobiilsete kaamerate suur eesmärk võimalikult palju trahve teha, vaid inimestele mõista anda, et kiiruseületamine pole okei.

"Kui vaatame, kes on keskmine kiirusületaja, siis on see 25–40-aastane tore pereisa. Ja need pole ultramoodsad sportautod, need on tavapärased sõidukid. Me peame aru saada, et piirkiirus on uus normaalsus, sellest kinnipidamine on uus sotsiaalne norm," ütles Loigo.

Loigo sõnul on kiiruseületamine praegu ühiskonnas normiks ja seetõttu näeb ta, et täiesti ära kaob see alles siis, kui inimjuhitavad autod asenduvad isejuhtivate autodega. "Ma olen kindel et tuleviku liikluspolitseinik on infotehnoloogia valdkonnast, kes ei seisa mitte sauaga tee ääres, vaid kes vaatab arvutist seda, kas sõidukit on manipuleeritud või mitte," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: