Uuring näitab kiiruskaamerate õnnetusi vähendavat mõju Eestis
Maanteeamet avaldas kiiruskaamerate mõju uuringu, mille üks järeldusi on, et rasked liiklusõnnetused on kiiruskaamerate ümbruses vähenenud vähemalt 13 protsenti. Samal ajal avaldatud kiiruskäitumise eksperimendi tulemustest aga selgus, et politseipatrullide mõju liikluskäitumisele on endiselt kõige suurem.
Maanteeametis olid ootused kiiruskaamerate mõju suhtes veidike kõrgemad. "Vaatamata analüüsi tulemusel tõestatud kiiruskaamerate positiivsele efektile, on meetme mõju inimkannatanutega liiklusõnnetuse vähendamisel oodatust mõnevõrra väiksem," tunnistab uuringu kokkuvõte.
Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits ütles ERR-ile, et kuigi maanteeametis peeti mõju pigem keskpäraseks, siis näiteks liiklusohutusele spetsialiseerunud teadlaste grupi Nordic Traffic Safety Academy hinnangul on 13-protsendine mõju täiesti korralik.
Ernitsa sõnul võib uuringu ja ekspertarvamuste põhjal öelda, et kiiruskaamerad on vajalikud ja neid tuleb Eesti teedele pigem juurde.
"Seda ütlevad liiklejad ise ka, et liiklusjärelevalvet, kiirusjärelevalvet on vaja. Politsei ressurss on piiratud, inimjõuga pole võimalik (kogu) järelevalvet teha. Jäävadki eelkõige kiiruskaamerad. Mina julgen küll öelda, et need jäävad pikaks ajaks, nii kauaks kui pole mingeid täiesti teistsuguseid lahendusi loodud," lausus ta.
Mobiilne kaamera veelgi parem
Maanteeameti tellitud uuring puudutas statsionaarseid ehk paikseid kaameraid. 5. juulist võttis politsei- ja piirivalveamet kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad. Politsei käsutuses on kaheksa sellist kaamerat ning eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on keeruline rikkujaid ohutult liiklusest välja noppida, näiteks mitmerajalistel teedel.
Ernitsa hinnangul on mobiilsetel kiiruskaameratel omad selged eelised. "Eelis on eelkõige see, et need on ootamatud liiklejate jaoks ja seetõttu eeldatavalt mõjutavad neid ka kohtades, kus neid ei ole," ütles ta.
Samuti peaksid Ernitsa hinnangul mobiilsed kaamerad vähendama teedel känguruefekti ehk pidurdust enne ja kiirendust pärast kiiruskaamerat, mis paiksete kaamerate puhul on teedel muutunud tavapäraseks.
Samas võib juhtuda, et mobiilsed kaamerad panevad autojuhte just nimelt rohkem ootamatult pidurdama, kui kaameraid nähakse kohas, kus neid pole harjutud kohtama. Ernitsa sõnul võib nii isegi juhtuda, kuid kaamerate positiivsed mõjud liiklusele kaaluvad üles negatiivsed üksikjuhtumid.
"Üldiselt on kõigil liiklusohutusmeetmetel mingisugune kõrvalmõju, nii nagu sageli arstirohtudel pole ainult positiivne mõju. Need uuringud, mis on maailmas tehtud, ütlevad, et see positiivne mõju on nii palju suurem, et negatiivse mõju võib kõrvale jätta. Turvavööga on sama lugu – on üksikuid kaasused, kus turvavöö on ohtlikuks osutunud, aga need on pigem sellised erandlikud olukorrad. Kuivõrd rohkematel juhtudel turvavöö aitab, siis ei saa me lasta end nendest üksikutest juhtumistest mõjutada," rääkis ta.
Patrulli mõju endiselt suurim
Mullu Tallinna-Tartu maanteel maanteeameti ja politsei koostöös läbiviidud kiiruskäitumise eksperimendist tuli välja, et politseipatrullidel on liikluskäitumisele tuntav mõju – kuni kilomeetri ulatuses patrullist sõitsid juhid piirkiirusega või aeglasemalt. Mida kaugemale politseipatrull jäi, seda vähem piirkiirust järgiti.
"Kiirused langesid märgatavalt (s.o 8,2 km/h) seal, kus politsei on liiklejatele nähtav. Andmetest võib järeldada, et politsei kohalolu mõju kiirustele kestab kuni 10 km (s.o kuus minutit, kui sõita 90 km/h – toim.) pärast seda, kui politseid on nähtud," märgiti eksperimendi kokkuvõttes.
"Arvestades liiklusohutuses üldtunnustatud rusikareeglit – üks km/h keskmise kiiruse alanemist vähendab raskete liiklusõnnetuste toimumise riski kolm protsenti –, on politseipatrulli mõju liiklusohutusele tuntav," kommenteeris Ernits.
Kuigi kiiruseksperimendi puhul polnud tegu teadustööga ja põhjapanevaid järeldusi pole sellega kogutud andmetelt veel tehtud, siis Ernitsa hinnangul ei tohi patrulle liiklusjärelevalvest ära kaotada.
"Kuivõrd politseipatrulli mõju on tugev, siis ei saa seda ära kaotada ja asendada seda igal pool automaatse järelevalvega," ütles ta.
Oluline on ka meedia mõju
Kiiruseksperimendiga tuli välja, et ka meedial on oma osa liikluskäitumise paranemises. Enne eksperimendi korraldamist teavitati sellest avalikkust ning see mõjutas tõenäoliselt autojuhtide kiirusevalikut.
Sama võib väita kiiruskaamerate meediakajastuse kohta kohta – kui esimesed kaamerad paigaldati Eestis teedele 2009. aastal, siis langes liiklussurmade ning vigastatute arv järsult.
"Eksperdid arvavad, et kõik ei muutunud seetõttu, et tulid kiiruskaamerad, vaid seetõttu, et nendest räägiti nii palju. Liiklejate jaoks tekkis subjektiivne risk ehk arusaam, et võib karistada saada. Samas on vastuargumendiks, et samal ajal algas ka majanduskriis ja seda ei oska me välja tuua, kui palju oli ühe komponendi mõju ja teise komponendi mõju," rääkis Ernits, kelle sõnul võib siiski eeldada, et kiiruskaamerad ja nendega seotud meediakajastused on muutnud liiklejate kiiruskäitumist ka kaamerate asukohast oluliselt kaugemal.
Ernitsa sõnul on tulemuslikud ka maanteeameti korraldatavad kampaaniad. "Kui vaadata kampaaniaid, mis meil on olnud joobes juhtimise, kiiruse ületamise ennetamiseks, siis pikas perspektiivis on need väga hea mõju andnud. Suhtumine muutub ja 10–15 aastaga on see väga palju muutunud. Tänas kasutab meil juhiistmel 97–98 protsenti inimestest turvavööd, 10 kuni 15 aastat tagasi oli see protsent 60 kuni 70," märkis ta.