Tallinn korjab moodullasteaiad kokku, otsib kohapõuale muid lahendusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Männimudila lasteaia moodulmaja. See hoone on nüüdseks juba koost võetud.
Männimudila lasteaia moodulmaja. See hoone on nüüdseks juba koost võetud. Autor/allikas: Tallinna linnavalitsus

Vaatamata sellele, et Tallinnas on jätkuvalt piirkondi, kus lasteaiakohtadest on terav puudus, korjab Tallinna haridusamet kokku viis aastat tagasi paigaldatud moodullasteaiad, sest nende rendileping lõppes.

Üle viie aasta tagasi, kui pealinna kimbutas terav lasteaiakohtade puudus, võttis Tallinn ajutise meetmena kasutusele moodullasteaiad, mis aitasid ruumipuudust leevendada.

Kokku tellis linn ajutised kaherühmalised lasteaiamoodulid viieks aastaks viie lasteaia juurde, kus kohapõud oli kõige suurem: Südameke Kitseküla asumis, Liivamäe Juhkentali asumis, Männimudila Pääskülas, Lepistiku Mustamäel ja Merivälja Pirita linnaosas.

Linn võttis moodullasteaiad Nord Varaliisingult rendile täisteenusena ehk tellis "kuubikud" koos uue lasteaiamööbliga. Hooned ehitas valmis Cramo, möbleeris Jetstrading Grupp. Lepingu kuutasu jäi suurusjärku 4000 eurot. Seega oli viieaastane kulu linnale umbes veerand miljonit eurot.

Eelmise aasta lõpust hakkasid viieaastased rendilepingud riburadapidi läbi saama, nii et nüüd linn tagastab need, mis tähendab, et korralikud hooned lähevad lahtivõtmisele ja tükkidena ladustamisele.

Lepistiku moodul on juba koost võetud, selle suve jooksul demonteeritakse ka Südamekese, Liivamäe ja Männimudila moodulid. Vaid Merivälja lasteaia moodul saab uue elu ajutise koolihoonena ehk läheb uue rendilepinguga leevendama Merivälja koolikohtade põuda. Teiste moodulmajade vastu linnal huvi puudub.

Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala ütleb, et moodullasteaedade kasutamiseks puudub edaspidi vajadus, sest kogu linna peale on 300 vaba lasteaiakohta. Konks on aga selles, et linn vaatleb kogu oma territooriumit ühe teeninduspiirkonnana.

Tegelikkuses on aga nii, et linnaosade või asumite kõrval, kus on küllalt vabu lasteaiakohti, on üksjagu ka neid, kus kohapuudus on jätkuvalt terav. Näiteks Pirital ja Põhja-Tallinnas, kus jätkub elav kinnisvaraarendus, kasvab elanike arv iga aastaga ja inimesed eelistaksid lapsed panna kodulähedasse lasteaeda, mitte ei taha neid Lasnamäe või Õismäe taha otsa lasteaeda vedada, ehkki seal võib pool rühma tühi olla. Uusi lasteaedu ega koole aga linn neisse linnaosadesse ehitada ei plaani. Ka Veerenni asumisse on lisandumas uus linnak, ent lasteaeda sinna ehitada pole plaanis. Lahendus võiks olla moodullasteaedade teisaldamine neisse asumitesse, kuid linn seda võimalust ei kaalu.

"Eks seda on arutatud, aga hetkel ei ole seda otsust. Mõte oligi lepingute lõppedes moodulid tagasi anda. Mooduli kasutamine näitas selgelt, et see on üks võimalus. Täna sellise mooduli tellimine ei ole ajaliselt väga keeruline ja see on paindlik lahendus, aga peame vaatama ka lasteaiavõrku tervikuna. Probleem ei ole üldse nii drastiline," ütleb Rannala.

Rannala möönab, et siiski on piirkondi, kus kohapuudus annab endast tunda, eeskätt Nõmme ja Merivälja. Kuid Meriväljal sai leevendust Pirita-Kosele lasteaia ehitusest kaks aastat tagasi. Ja peagi laheneb seegi probleem iseenesest: "Kui vaatame veel pikemat perspektiivi, siis neid lapsi kahjuks nii palju ei sünni, kui tahaks."

Rannala möönab, et otsuse taga moodullasteaedadest loobuda oli ka majanduslik kalkulatsioon.

"Rendimudel on üles ehitatud ikkagi selliselt, et kuni viis aastat on kindlasti majanduslikult kasulikum moodulit rentida, pärast seda on majanduslikult mõistlikum ise neid lasteaiakohti juurde teha või renoveerida olemasolevaid lasteaedu. Üle viie aasta ei tasu rentimine ära," ütleb Rannala.

Ka viis aastat kasutatud lasteaiamööblit linn endale ei taha. Moodulmajadele eritellimusmööbli valmistanud ettevõtte Jetstrading Grupp juhataja Jaanus Ritson on nüüd olukorras, kus tal on kümne rühma jagu vähekasutatud korralikku lasteaialaste mõõdus mööblit käes.

"Mööbel telliti lasteaedadesse sisse perspektiiviga, et see peaks vastu pikemalt kui viis aastat. Linnal endal aga ei ole huvi mööblit ära osta. Samas, mööbel on ju korralik, pigem otsiks sellele uut omanikku. Ehk annab mõnele lasteaiale võimaluse soetada endale korralikku vähekasutatud mööblit. Linn ise ei otsi sellele küll uut omanikku," ütleb Ritson.

Mõistagi, leping nägigi ette viieaastase rendiperioodi, nii et ega ta kurda. Küll aga tekitab linna otsus korralikud täismöbleeritud majad demonteerida temas nõutust.

"Me nüüd üritame mööblile leida uut omanikku, Cramo võtab maju koost. Kogu see asi võiks olla aga koordineeritum - koost võtmise asemel võiks ju terve mooduli tõsta lihtsalt järgmisesse kohta, kus on vajadus. Näiteks lähivaldadeski võiksid need moodulid jätkata," pakub Ritson.

Nimelt tegeleb iga omavalitsus üksnes oma territooriumi probleemide lahendamisega, mistõttu info sellest, et Tallinnas jäävad moodullasteaiad üle, naabervaldadesse ei jõuagi. Ometi kasvab ka neis elanikkond pidevalt ja näiteks Rae ning Kose vald on just hankimas selle leevenduseks moodullasteaedu. Hanketingimused näevad aga taas ette uut maja ja uut mööblit, nii et korralikke valmis lasteaedu, mis viis aastat pealinna lapsi teeninud, uuele ringile saata ei saa.

"Taaskasutus oleks asjakohane, siinkohal ka mõistik. Muidugi, me teeme hea meelega neile uut mööblit juurde, aga vana on ju ka täiesti kasutuskõlblik veel. Kahju, et need valmis moodulid ei või kusagil tervikuna jätkata," ütleb Ritson, kes leiab, et selline hankepoliitika soosib raiskamist. Kasutatud moodulite puhul oleksid ka lepingud valdadele soodsamad.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: