Tallinn hakkab ruumipuuduse leevendamiseks moodulkoolimaju püstitama
Juba tuleval sügisel peaksid mõnede Tallinna koolide juurde kerkima moodulmajad, mille abil püüab linn lahendada eelkõige mitmes vahetuses töötavate koolide ruumiprobleemi.
Tallinna haridusameti tellitud uuringu kohaselt peaks põhikooliealiste laste arv kuni 2023. aastani kasvama umbes 2000 lapse võrra ja pärast seda püsima enam-vähem stabiilsena ligi kümme aastat. Seega ei vähene põhikoolikohtade vajadus Tallinnas veel umbes 15 aastat.
Selleks, et koolikohtade nõudlust rahuldada, kavatseb Tallinna linn võtta kasutusele moodulhooned.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles ERR-ile, et sellist lahendust kavandatakse eelkõige koolidele, kus on praegu kõige suuremad ruumiprobleemid ja kus õpitakse kahes vahetuses.
"Selleks teeme ettevalmistusi ja analüüsime koolide vajadusi, sest moodullahendustel on ka teine aspekt – kas ja kuhu on võimalik moodulmaja püstitada," selgitas ta.
Ehkki uuringu kohaselt võib uuselamuarendusega seoses tekkida probleeme lasteaia- ja koolikohtade kättesaadavusega eelkõige Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas, vajavad Pajula sõnul moodullahendusi koolid üle linna.
"Me ei räägi ainult Põhja-Tallinna ja Kesklinna koolidest, sest sooviavaldusi on tulnud ka teistest linnaosadest. Hetkel Tallinna haridusamet neid vajadusi kaardistabki ja analüüsib ning ilmselt järgmisest õppeaastast ehk sügisel 2020/2021 on esimesed moodullahendused koolide juures püsti," sõnas Pajula.
Moodullahenduste vajadust on tema sõnul võetud arvesse ka järgmise aasta linnaeelarvet planeerides, kuid kui palju täpsemalt selleks raha eraldatakse, selgub pärast 2020. aasta eelarve kinnitamist Tallinna linnavolikogus.
Varasematel aastatel on Tallinn moodulhoonetega leevendanud lasteaedade kohapuudust. Praegune kava Pajula sõnul lasteaedu ei puuduta, sest nende puhul pole ruumiprobleem enam nii aktuaalne ja vabu lasteaiakohti on piisavalt.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles linnavolikogus esitatud arupärimisele vastates, et moodulkoolimajade rajamise puhul on arutlusel kõik rahastamismudelid, sealhulgas ka koostöö erasektoriga.
Toimetaja: Karin Koppel