''Eelnõu on praegu menetlemisel ja me töötame seda välja ning kaasame ka erinevaid huvigruppe,'' ütles ta ja lisas, et paljud teemad on juba läbi arutatud, kuid mitmete küsimustega peab veel edasi tegelema.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul pole selline seadusemuudatus otstarbekas.

''Ma arvan, et tarbija seisukohalt ei ole see üldse tähtis lapsevanemale ja lapsele, et see lasteaed on kodu lähedal,'' sõnas Pajula. ''Mis see koduläheduse mõiste on? Sest reeglina väga palju lapsi viiakse ja tuuakse lasteaeda autoga, ühistranspordiga või millega iganes. Me peaksime ikkagi vaatama seda teemat ikka selles kontekstis, kuidas lapsele ja lapsevanemale oleks see kõige mugavam ja parem. Ma ei arva, et see lahendab seda olukorda.''

Tallinnas jääb sel aastal esialgsete andmete järgi 400 lasteaiakohta üle. See tähendab, et lasteaiaealisi lapsi on vähem, kui neid, kes liiguvad lasteaiast kooli. Üldiselt on Pajula sõnul seega seis hea ning lasteaiakohti on piisavalt. Sellegipoolest on jäänud vaatamata uutele lasteaedadele probleemseteks aladeks kesklinn ja Pirita.

''Kesklinna piirkonnas käivad ka paljud teiste piirkondade lapsed, sest kui me tegime uuringu 2012 või 2013, siis tõdesime seda, et lapsevanema eelistus lasteaiakoha valikul on see, kas ta on kodu lähedal, kas ta jääb töölt koju tee peale või siis see on töökoha lähedal ning sellest lähtuvalt on ka paljud lapsevanemad oma lasteaiakohti valinud,'' ütles Pajula.

Üldist statistikat vaadates oleks Pajula sõnul kesklinna piirkonnas kohti nagu rohkem, kui selles piirkonnas lapsi, ent Pirital on tegelikult kohti natuke vähem kui lapsi. "Aga ka Pirital me peame vaatama pikka perspektiivi, et kui sinna midagi ehitada, siis kas see lasteaed on jätkusuutlik ka viie või kümne aasta pärast.''

Kesklinnas on välistatud ka moodullasteaiad, sest selleks pole piisavalt ruumi.

Probleem pole aga Pajula sõnul pikaajaline, sest aastaks 2025 väheneb nõudlus lasteaiakohtade järele neli ja 2030. aastaks 22 protsenti.