Perearstide maine tõusuteel: eriala tahab õppida järjest enam noori ({{commentsTotal}})

{{1562151120000 | amCalendar}}
Perearsti eriala on populaarseks muutunud, kuid ääremaade perearstiprobleemi see üksi veel ei lahenda.
Perearsti eriala on populaarseks muutunud, kuid ääremaade perearstiprobleemi see üksi veel ei lahenda. Autor/allikas: creative commons

Kui aastaid on mureks olnud perearsti eriala madal prestiiž, siis juba kolmandat aastat järjest tunnevad meditsiinitudengid elavat huvi perearsti eriala vastu. Tänavu soovis perearsti residentuuri astuda rohkem noorarste, kui kohti oli.

Tartu Ülikooli arstiteaduskond soovis tänavu võtta residentuuri 35 tulevast perearsti. Avaldusi tuli lausa 46, mis on viimaste aastate rekord. Seejuures oli 29 huvilisel märgitud perearsti eriala esimese ja 17 teise eelistusena.

Pärast eksami sooritamist võeti residentuuri vastu 28 tudengit ehk seitsme võrra vähem kui kohti, sest kõik ei sooritanud eksamit ja muist läks õppima esimese eelistusena märgitud erialale, kuid vastuvõtukomisjoni juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja perearst dr Ruth Kalda sõnul on need 28, kes sõelale jäid, see-eest "väga-väga-väga head", kui kasutada tema sõnu.

"Hästi suur vahe oli nendega, kes välja jäid. Kes sisse said, on tõesti maksimaalselt head," kinnitas Kalda ERR-ile.

Et aga residentuurikohti on siiski 35, kuulutab arstiteaduskond augustis välja järelkonkursi, et ka ülejäänud kohad tulevaste perearstidega täita.

"Meiega on paar huvilist juba ka ühendust võtnud ja selle kohta küsinud. Nad arvasid, et on nii palju soovijaid, et ei julgenud isegi proovida," on Kalda optimistlik, et loodetav arv saadakse täis.

Möödunud aastal kuulutas ülikool konkursi 30 koha täitmiseks. Siis tuli avaldusi 38, ent kuivõrd tase oli väga hea, võeti residentuuri vastu lausa 33 tudengit ehk rohkem kui kohti.

Veel seitse-kaheksa aastat tagasi oli aga olukord vastupidine: perearsti eriala maine oli madal, taotlusi residentuuri tuli kogu aeg vähem kui kohti oli ja nii kärises lõhe vajaduse ja tegelikkuse vahel iga aastaga.

Kalda põhjendab positiivset muutust sellega, et mõned aastad tagasi muutus arstide väljaõpe. Varem oli see väga haiglakeskne, ent siis tehti kuues õppeaasta puhtalt praktika-aastaks, millest kaks kuud veedavad kõik arstitudengid ka perearstikeskustes.

"Sedasi nad näevad seda tööd ja neil tekib ettekujutus, mis see perearsti töö on. Siis nad saidki aru sellest, et see on see, mida nad tegelikult tahavad teha, oskavad oma erialana ette kujutada. Teine asi on see, et väärtustatakse seda, et me, perearstid, töötame juba meeskondadena, mitte see ei ole enam üksi töötamine. Tervisekeskuste tulek aitab populaarsuse tõstmisele kaasa," kinnitas Kalda.

Seda, et perearste kiiresti juurde on vaja, on palju jutuks olnud. Näiteks Valgas on kaheksast perearstist kuus pensioniealised, nii et peatselt on vajadus kuue uue perearsti järele. Et aga noored perearstid ei taha maakohtadesse üksi tööle minna, on nimistud pensioniealiste arstide käe all tükk aega uusi tulijaid oodanud.

Inkubatsiooniprojekt seisab rahastusotsuse taga

Juba mitu aastat loodavad perearstid käivitada nn inkubatsiooniprojekti, mis tähendab, et noored perearstid saaksid pensionile minevate perearstidega paar aastat paralleelselt töötada ja järk-järgult nimistut üle võtta. Siis jääb ära ilma ettevalmistuseta võõrasse kogukonda viskamine, mis noori perearste hirmutab. Ent see projekt vajab lisaraha, mistõttu ongi see terviseametis ja sotsiaalministeeriumis otsuse ootel. Seda, et vajadus niisuguse ülemineku järele on, ei eita keegi.

Paraku aga ei ole see projekt valitsuses rohelist tuld saanud.

"Selleks pole raha riigieelarvest leitud, nii et see on ootel," nentis sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: