Meedia: Vene allveelaeva juhtum meenutab Tšernobõli-aegset teavitustööd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mälestusmärk rahuajal hukkunud Vene mereväelastele Murmanskis.
Mälestusmärk rahuajal hukkunud Vene mereväelastele Murmanskis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Venemaa poliitikavaatlejad süüdistavad võime selles, et viimased ei ole andnud täpset ülevaadet intsidendist, mis leidis aset mereväe allveesõidukil ning tõi kaasa 14 meremehe surma. Mõned kommentaatorid on võrrelnud võimude poolset vaikimist näiteks 1986. aasta Tšernobõli tuumakatastroofile järgnenud teavitustööga.

Kaitseministeeriumi teatel juhtus intsident esmaspäeval, sellest teavitati alles teisipäeval ning kolmapäevaks pole endiselt ametlikult teada isegi seda, kas nimetatud allveeaparaat liikus tuumajõul või mitte, vahendas Reuters.

Ministeeriumi selgituste kohaselt oli tegu süvavee uuringuteks kasutatatava allveeaparaadiga, mis uuris Arktikas Venemaa territoriaalvetes mere põhja ning kus puhkes tulekahju, mis õnnestus lõpuks kustutada. 14 meremehe surma põhjuseks olevat olnud põlengust tekkinud mürgised ained.

Ametkonna teatel viidi põlenud aparaat Põhjalaevastiku tähtsaimasse baasi Severomorskis. Lošarik toimeti sihtkohta nn emaallveelaeva, tuumajõul liikuva Orenburgi külge kinnitatuna.

Ministeerium lisas, et laevameeskonna ennastsalgava tegutsemise tulemusena põlemiskolle kustutati, kuid selle põhjust ei täpsustanud. 

Täpsemaid detaile allveesõiduki ja intsidendi asjaolude kohta aga ei jagatud.

"Mitte midagi pole hetkel teada - kes, mis... Ma ei saa aru ühest asjast: miks kulus päev ja alles siis tehti avaldus hukkunute kohta? Miks me ei tea nende nimesid? kas see on normaalne?" küsis raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Jevgeni Buntman.

Kremli-kriitiline uudisteportaal The Bell kirjutas aga nii: "Päevase hilinemisega saabunud informatsioon õnnetusest tuumaobjektis ning vajadus uurida radiatsioonitaseme kohta Norra teateid peaks tekitama külmavärinaid kõikides, kes mäletavad Tšernobõli tuumaelektrijaama."

Norra võimud teatasid, et nemad pole kiirgustaseme tõusu täheldanud.

Kolmapäeval esitati sellel teemal küsimusi ka Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile, kes soovitas täpsemaid kommentaare küsida kaitseministeeriumilt.

Küll aga tunnistas ta, et osa intsidenti puudutavast informatsioonist on tõepoolest riigisaladus ning seda ei jagata avalikkusega ka hiljem. Avaldamist võimaldav informatsioon olevat tema hinnangul aga õigeaegselt edastatud.

Väljaanne RBK viitas teisipäeval allikale relvajõududes, kelle sõnul on tegu allveesõidukiga AS-12, hüüdnimega Lošarik, millele annab energiat tuumareaktor ning mis on mõeldud salajasteks operatsioonideks väga suurtes sügavustes. 2003. aastal kasutusse võetud allveesõiduk kuulub Venemaa salajasemate aluste hulka.

Allveelaeva nimi tuleneb ilmselt aluse väliskesta unikaalsest ülesehitusest, see koosneb mitmest titaansfäärist, mis suudavad vastu pidada tohutule survele suurtes sügavustes.

2012. aastal osales Lošarik uuringutes, mille eesmärk oli tõestada Venemaa nõudeid suurtele merepõhja aladele Arktikas. Allveelaev kogus materjale 2500 meetri sügavuselt. Tavalised allveelaevad sukelduvad kuni 600 meetri sügavusele.

Mõnede ekspertide hinnangul võib Lošarik sukelduda isegi kuni 6000 meetri sügavusele, kuid sõltumatud allikad ei ole seda kinnitanud. Analüütikute sõnul võib allveelaeva üheks missiooniks olla sidekaablite häirimine ookeanipõhjas.

Intsidendi näol on tegu ühe tõsisema allveelaevaõnnetusega pärast 2000. aasta augusti, mil Barentsi meres uppus allveelaev Kursk 118 meremehega pardal. Ka tookord süüdistati võime aeglases reaktsioonis ja puudulikus teavitustöös.

Putin nimetas juhtunut suureks kaotuseks

Vene president Vladimir Putin nimetas teisipäeval suureks kaotuseks 14 mereväeohvitseri surma allveeaparaadi tulekahjus, andes korralduse viia juhtunu osas läbi täiemahuline uurimine.

"See on suur kaotus meie mereväele ja kogu relvajõududele," ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel kaitseminister Sergei Šoigule.

Putin ei kinnitanud aluse tüüpi, kuid märkis, et see oli tavatu.

"See ei ole tavaline laev, nagu me teame, see on teadusuuringute alus, selle meeskond on äärmiselt professionaalne," lausus Putin, kelle sõnul oli ohvrite seas seitse esimese järgu kaptenit.

"Ma avaldan oma kõige siiramat kaastunnet ohvrite peredele," ütles Putin, andes Šoigule korralduse sõita Severomorskisse. "Ma palun teil minna Severomorskisse, et isiklikult kuulata ära raportid ja juhtida komisjoni selle tragöödia asjaolude väljaselgitamiseks."

Šoigu: osa allveelaevnikke pääses tulekahjust

Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul õnnestus osal allveeaparaadi meeskonnast tulekahjust eluga pääseda. 

"14 meeskonna liiget hukkus, ülejäänud õnnestus päästa," ütles Šoigu Severomorskis, avades allveeaparaadi õnnetuse põhjuste uurimise komisjoni istungit.

"Leidis aset suur tragöödia. Hukkusid meie seltsimehed, kaasteenijad. Laevastiku teaduslikus süvaveeaparaadis tekkis Venemaa territoriaalvetesse kuuluva Barentsi mere põhja kavajärgsete uuringute käigus tulekahju," ütles kaitseminister.

Vene allveeaparaadi õnnetuses hukkunud olid Peterburi väeosast

Vene allveeaparaadi õnnetuses hukkunud 14 mereväelast kuulusid Peterburis baseeruvasse sõjaväeossa ja suundusid oma viimaseks jäänud missioonile samast linnast, ütles Peterburi kuberneri kohusetäitja Aleksandr Beglov kolmapäeval.

"Minu sügav kaastunne Barentsi merel surnud allveelaevnike peredele. Meeskond kuulus meie sõjaväeossa ja läks oma viimasele retkele Peterburist. Me ei unusta kunagi oma kangelasi," ütles Beglov sotsiaalmeedias VKontakte.

Vene meedia andmetel teenisid hukkunud täpsemalt Petehofis asuvas väeosas. RBK on teinud ka pikema ülevaate sellest, kes võisid allveelaeva meeskonda kuuluda ning tõepolest on tegu teenekate mereväelastega.

Hukkunute seas olid näiteks esimese järgu kaptenid, Antarktika ja Arktika uurimise eest Venemaa kangelaseks saanud Nikolai Filin ja Deniss Dolonski, kes teenisid süvavee uuringutele keskendunud Peterhofi väeosas nr 45707.

Leht: Vene allveelaeva tulekahjul oli pealtnägijaid

Vene ajaleht Kommersant kirjutab, et Vene allveeaparaadi, õigemini süvavee tuumajaama (glubokovodnaja atomnaja stantsija, GAS) õnnetusel oli pealtnägijaid. 

Portaali SeverPost teatel juhtusid anonüümseks jääda soovivad röövpüüdjad 1. juulil umbes poole kümne paiku õhtul nägema, kuidas veepinnale tõusis suur allveelaev, mille juurde saabusid kiiruga sõjalaev ja kaks puksiiri. "Kohe täielikult tuleb pinnale. Mitte kunagi ei ole taolist näinud," seletas kalur. 

Pealtnägijate sõnutsi nägid nad pardal ringijooksvaid inimesi.

"Küsisime pärast sõjaväelastelt, mis see oli. Kostsid: Ura lähedal tuli allveelaev pinnale, põhjustest ei räägitud, see veeti pärast Kolskajasse," lisas üks pealtnägija. 

Seejärel liikus allveelaev omal jõul Olenja Guba poole, kus Aleksandrovski kinnises haldusüksuses asub tuumaallveelaevade baas. Pealtnägijate sõnul nad tulekahju tunnuseid ei näinud.

"Laev liikus kiiresti: järelikult avariid ei ole, kui liigub ise ja kiiresti. Pärast rääkis keegi, et nägi, kuidas Uras toodi surnukehi välja," rääkis pealtnägija. 

Kohalike pealtnägijate ja suhtlusvõrgustike sõnul oli pinnaletõusnud allveelaev 2016. aastal üliväikeste allveelaevade baaslaevaks ümberehitatud tuumaallveelaev Podmoskovje, ilmselt ühel taolisel tulekahju süttiski. 

Vene kaitseministeeriumi teatel sai vahejuhtumis surma 14 mereväelast ja osa meeskonnast pääses eluga.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: