Venemaal jätkub arutelu raketiintsidendi teemal, inimesed ostsid joodi ({{commentsTotal}})

Vene mereväelane õppusel, arhiivifoto.
Vene mereväelane õppusel, arhiivifoto. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Venemaa meedias ja sotsiaalmeedias jätkusid spekulatsioonid Arhangelski oblasti polügoonil toimunud intsidendi teemal. Väidetavalt ostsid võimaliku kiirguse tõttu murelikud inimesed Arhangelski ja Severodvinski linna apteekidest massiliselt jooditablette.

Õnnetus leidis aset Arhangelski oblastis Njonoksa küla lähistel asuval mereväe raketipolügoonil. Kaitseministeeriumi teatel seisnes õnnetus selles, et "vedelkütusega raketimootori katsetuse ajal toimus plahvatus ja seade võttis tuld". Hukkus kaks spetsialisti ning ametlikult vähemalt kuus kaitseministeeriumi ja arendusfirma töötajat viidi vigastatutena haiglasse. Meedia andmetel võib vigastatuid olla aga rohkem - kuni 15, kirjutavad Kommersant, Meduza ja The Drive.

Kaitseministeeriumi teatel mingeid kahjulikke aineid atmosfääri ei paiskunud ning samuti olevat radiatsioonitase normide piires.

Hiljem aga teatasid nii meedia kui ka näiteks Severodvinski linna võimud, et päeva jooksul registreeriti piirkonnas järsk, kuid ajutine kiirgustaseme tõus.

Umbes poole tunni jooksul tavapärane radiatsioonitase kolmekordistus, kuid ka see tase ohtu kodanike tervisele ei kujutanud, selgitas linna tsiviilkaitse osakonna juht Valentin Magomedov.

Magomedovi sõnul kerkis ajavahemikus 11.50-12.20 radiatsioonitase linnas kahe mikrosiivertini tunnis. Pärast seda hakkas tase taas langema. Kommersandiga rääkimise ajaks oli radiatsioonitase linnas langenud 0,1 mikrosiivertini tunnis. "Oht elanikkonnale puudub," rõhutas ametnik. Kommersant kirjutab võrdluseks, et näiteks arsti juures röntgenit tehes saab patsiendi organism protseduuri vältel umbes 3,3 millisiivertit.

Pärast õnnetust korraldati oblasti kuberneri Igor Orlovi juhtimisel operatiivstaabid, mille läbi viidud vaatlused kinnitasid, et kõik keskkonnanormid oblastis on normide piires. Samuti kinnitasid võimud, et olukorra monitoorimist jätkatakse.

Hiljem neljapäeval teatati, et Arktika lääneosa sadamate eest vastutav administratsioon on seoses polügoonil juhtunuga keelanud kuuks ajaks mereliikluse ühes Dvina lahe piirkonnas. Väidetavalt tuli selline nõue tsiviilvõimudele sõjaväelastelt.

Kommersandi üks allikatest selgitas, et akvatooriumi sulgemine võib olla seotud sellega, et õnnetuse käigus sattus merre toksilise vedelkütuse jääke. Esmajärjekorras olevat keeld mõeldud seega selleks, et kohalikud kalalaevad selles piirkonnas praegu kala ei püüaks. Kuu aja jooksul peaks aga kütuse kontsentratsioon merevees taas ohutule tasemele langema, kusjuures sarnaseid piiranguid olevat kehtestatud ka varem, kui merre on rakette tulistatud. Samuti vajavad sõjaväelased aega juhtunu tagajärgede koristamiseks. Meedias on spekuleeritud ka võimaluse üle, et plahvatus leidis aset merel oleval laeval või raketiplatvormil.

Võimude kinnitused aga kohalikke elanikke ei rahustanud ning väidetavalt käis palju inimesi Arhangelski ja Severodvinski apteekidest joodipreparaate ostmas ning otsimas.

Tegemist oli käesoleval nädalal juba teise korraga, kui relvajõudude objektil suurem tulekahju puhkeb. Esmaspäeval puhkes plahvatusi kaasa toonud põleng Krasnojarski krais Atšinski rajoonis asuvas laskemoonalaos. Hukkus üks ja arstiabi vajas 13 inimest. Lisaks tuli lähipiirkonnast evakueerida kõik elanikud.

Juuli alguses aga toimus põleng ja õnnetus salajase tuumaallveelaevaga ning tookord hukkus 14 mereväelast. Mitmed analüütikud märkisid tookord, et allveelaeva juhtum meenutab Tšernobõli-aegset teavitustööd.

15. detsembril 2015 kukkus Njonoksast välja lastud tiibrakett Sopka külas elumajale. Meedia andmetel purunes neli korterit. Vene kaitseministeerium pisendas toona õnnetuse tagajärgi.

Juulis avalikkuse ette jõudnud Lääne teadlaste uuring on märkinud, et ülemöödunud aasta sügisel suure osa Kesk- ja Ida-Euroopast katnud kergelt radioaktiivne pilv pärines tõenäoliselt Uuralite lõunaosas asuvast Majaki keemiakombinaadist. Ka sellel teemal on Venemaa võimudele heidetud ette salatsemist.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: