Soome ringhääling Yle kirjutas teisipäeval, et Helsingi ja Tallinna vahelist merealust tunnelit kavandav Soome ettevõtja Peter Vesterbacka sõlmib Hiina suure ehitusfirmaga CREC sel nädalal ühiste kavatsuste protokolli. Vesterbacka ettevõtte Finest Bay Area Development teatel võtaks ehitustööd aega kuus aastat ning selles osaleks aastas 20 000 inimest.

Vesterbacka sõnul soovib ta tunneli tööle saada juba 2024. aasta lõpus.

Eestis on vaja tunneliprojektiga jätkamiseks kehtestada riigi eriplaneering ning seda protsessi juhib riigihalduse minister Jaak Aab.

Aabi sõnul on enamik asjassepuutuvaid ministeeriumeid Finest Bay Area Development esitatud dokumentidega tutvunud ning oma hinnangu arendaja plaanidele andnud.

"Mõningate ministeeriumite kirjadest on näha, et tahetakse täiendavaid andmeid arendajalt. Kui on kõik kirjad käes, siis saame otsustada, kas küsime lisaandmeid või läheb arutelu valitsuskabinetti, et näha, kas kõik eeldused on täidetud, et eriplaneeringut algatada. Momendil ei ole konkreetset otsust tehtud," ütles Aab.

Aabi sõnul võib siiski praegu juba öelda, et mõne ministeeriumi hinnangul on arendaja poolt esitatud andmetes lünki.

"Üks põhilisi asju on tasuvus. Sellise suure projekti käivitamisel, mis on selliste keskkonnamõjudega, peab hindama neid ohte, kui näiteks peaks projekt pooleli jääma või kui ei ole piisavat finantseerimist. Ning lisaks, kui ulatuslikud on keskkonnamõjud. Kui Soomes läheb tunnel läbi graniidi, siis Eestis see päris nii lihtne ei ole ehk keskkonnamõjud on suuremad," rääkis Aab.

Riigihalduse ministri sõnul ei tundu eriti realistlik, et raudteetunnel valmib Vesterbacka väljaöeldud tähtajaks ehk 2024. aasta jõuludeks.

"Ei tundu eriti realistlik, ütlen ausalt, sellepärast et eriplaneeringu protsess iseenesest on väga pikk. Hinnanguliselt ka projekteerimine, ehitamine tundub pikem, kui Peter Vesterbacka on väitnud," märkis Aab.

Kuna raudteetunneli rajamine Eesti ja Soome vahele on rahvusvaheline ning suure keskkonnamõjuga projekt, siis Eesti seadusandlus ei näe muud varianti kui eriplaneeringu kehtestamine, ütles Aab. Soomes vastav projekt riigi eriplaneeringut ei nõua.

Tallinna linnaplaneerimisameti juhi Ignar Fjuki sõnul on Peter Vesterbacka projekti suur puudus aga see, et rongid saabuksid selle kohaselt ainult Ülemiste jaama.

"Tallinna linna seisukoht on, et Helsingi ja Tallinna vaheline rongiühendus peab välja jõudma Tallinna kesklinna."