"Sel nädalal kirjutame alla ühiste kavatsuste protokolli Hiina ettevõttega CREC, mis on maailma suurim ehitusfirma," ütles Vesterbacka Soome ringhäälingu Yle teatel. Vesterbacka kinnitusel on Hiina ettevõttel, mis on spetsialiseerunud raudtee-ehitusele, unikaalne oskusteave suurte tunneliprojektide elluviimiseks. CREC on Hiinas rajanud rohkem kui 18 000 kilomeetrit raudteetunneleid.

Vesterbacka ettevõtte Finest Bay Area Development teatel võtaks ehitustööd aega kuus aastat ning selles osaleks aastas 20 000 inimest.

Sama kinnitas ka uurimisinstituudi Taloustutkimus uuringujuht Pasi Holm, kelle hinnangul lisaks tunneli ehitus Soomes 20 000 ja Eestis 6000 töökohta aastas.

Vesterbacka sõnul soovib ta tunneli tööle saada juba 2024. aasta lõpus. "Partnerluslepe, mille me allkirjastame, aitab hoida tunneliprojekti graafikus," ütles ta.

Vesterbacka on tunneliprojekti elluviimiseks juba varasemalt sõlminud eelkokkuleppe Hiina rahastajatega.

Ettevõtja on siiski rõhutanud, et hiinlastel ei ole projektis otsustusõigust ning oodata on ka Euroopa ja Põhjala riikide investorite osalemist.

Vesterbacka plaanide kõrval käsitleb raudteetunneli rajamist ka Uusimaa maakonnavalitsuse, Helsingi ja Tallinna linnavalitsuse, Soome liiklusameti ning majnadus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projekt, kuid selle rahastamine on seni täiesti lahtine.

Uusimaa maakonnavalitsuse esimees Markku Markkunen nentis, et avaliku sektori projekt edeneb Vesterbacka omaga võrreldes aeglaselt oma kolossaalsete mõõtmete tõttu.

"Helsingi ja Tallinna vahelist tunnelit pole võimalik rajada ainult Soome, Eesti ega Euroopa Liidu rahaga, vaid kaasata tuleb ka suures koguses erasektori investeeringuid. Samas saab erahange lubada endale riske, mida poliitikud võtta ei saa."

Kivimimehaanika professor Mikael Rinne Aalto ülikoolist peab Vesterbacka tunneliprojekti tehniliselt teostatavaks, kuid sellele seatud tähtajast kinnipidamist üsna kaheldavaks.

"Ettevõtmine vajab palju lisauuringuid hoolimata sellest, et põhimõtteliselt on tunnelite rajamise tehnoloogiad tuttavad ning ka Soome graniidi omadusi tuntakse päris hästi. Projektiga on siiski seotud palju ettearvamatuid tegureid rahastamisest kuni vajalike masinate hankimiseni. Vajalikku tehnikat pole Soomes olemas, see tuleb hankida Euroopast või isegi kaugemalt.