Vesterbacka: Eesti ministri tunneli-vastased argumendid on imelikud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Peter Vesterbacka
Peter Vesterbacka Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna ja Helsingi vahelist tunneliprojekti arendava ettevõte Finest Bay Area Development juht, Soome suurärimees Peter Vesterbacka peab riigihalduse ministri Jaak Aabi argumente tunneli ehitamise vastu imelikeks.

"See tundub väga imelik," kommenteeris Vesterbacka väljaandele Hufvudstadsbladet reedel Eesti valitsuselt saadud 57-punktilist nimekirja argumentidega, miks valitsus ei usu projekti.

Aab ütles neljapäeval, et teeb valitsusele ettepaneku jätta algatamata Tallinna-Helsingi tunneli ja tehissaare riigieriplaneering, mis oleks eelduseks projektiga edasiliikumiseks.

Vesterbacka sõnul on peamiste vastuargumentide seas väited, et selle rajajad ei saa garanteerida tunneli ohutust ning et "äriidee ei ole veenev". "Äriline külg on meie mure, nad on ise tunnistanud, et projekti pole võimalik ellu viia ilma erainvesteeringuta. Turvalisuse osas järgime me loomulikult kõiki seadusi ja regulatsioone. Aga et me saaksime seda tagada, peame saama loa teha keskkonnamõju hinnang ja vastavad uuringud," ütles Soome investor.

"Mõned küsimused olid väga imelikud, näiteks küsisid nad, kui mitu tualetti me kavatseme tehissaarele ehitada. Praegu on pisut keeruline sellistele küsimustele vastata, kuna me ei tea praegu isegi seda, milline see saar ise välja hakkab nägema ja kuhu täpselt see tuleks ehitada," rääkis Vesterbacka.

Tema kinnitusel on nad teinud kõik võimaliku, et anda Eesti küsimustele võimalikult detailsed vastused, edastades 1500 lehekülge materjale.

Samas leiab Vesterbacka, et Eesti ei kohtle neid võrdselt teiste samalaadsete algatustega.

"Nad väidavad, et ei saa toetada projekti, mille kohta puudub oluline info. Aga samal ajal nad jätkavad sillaehitust mandri ja Muhu saare vahele, ehkki sellel ei ole veel ei plaani ega eelarvet," rääkis ta.

Kõige imelikum on aga Vesterbacka hinnangul minister Aabi väide, et Eesti on valmis tunneliprojektiga edasi minema koostöös Soome valitsusega. "Soome valitsusel pole kavas selle projektiga riiklikult edasi minna! Aga meie oleme alati öelnud, et soovime mõlemad riigid oma projekti kaasata. Seda ei poleks teisiti võimalikki ellu viia," ütles Vesterbacka.

Ta heitis Eesti valitsusele ette ka suhtlusstiili. "Meil on alat olnud avatud arutelu, aga nüüd nad tulid ootamatult meedias välja oma sõnumiga ilma, et oleks eelnevalt meiega ühendust võtnud," tõdes Vesterbacka, kes sai Aabi seisukohast teada meedia vahendusel päev enne seda, kui temani jõudis sellekohane e-kiri.

Küsimusele, mida Eesti ministri ettepanek projekti jaoks peaks tähendama, vastas Vesterbacka, et see ei peata tunneliplaani. "Liigume edasi. Aga pideva negatiivse hoiaku vastu on raske töötada," märkis ta.

Aab ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et riigil praegu teadaoleva info valguses on põhjust kahelda projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel. "Lisaks on riikidevahelise ühenduse loomine võimalik ainult kahe riigi tahte ja igakülgse koostöö korral. Selleks tuleb enne tunneli kavandamist leppida kokku riikide ühistes huvides," ütles Aab. Tema sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötanud Soome riigiga ühiste kavatsuste kokkuleppe saavutamise nimel, kuid läbirääkimised endiselt käivad.

Soome soovib tunnelit kavandada riikide juhtimisel, kuid näeb seda enda planeeringutes ja arengukavades kaugema tuleviku, mitte lähiaja projektina, tõdes Aab.

Olles konsulteerinud Soome riigi, teiste ministeeriumite ning valdkondlike ametiasutuste, sealhulgas julgeoleku asjatundjatega, ei ole riigihalduse ministri kaalutlusel antud arendaja projekt mitmel põhjusel elluviidav ja avalikes huvides.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: