Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul pole arendaja ehk Finest Bay Area Development Estonia OÜ suutnud anda vastuseid mitmele ministeeriumite esitatud küsimusele.

"Praegu ei ole selge, kas kavandatakse avalikku raudteed või mitteavalikku. Samuti on ebamäärane, milline on projekti rahastus ja tasuvus," tõi Aab välja lahtisi küsimusi.

Minister lisas, et täpsustamist vajab ka riigi roll – milliseid tegevusi riigilt eeldatakse ning millised kohustused ja kulud projektiga riigile kaasnevad, seda isegi juhul kui tegemist on 100 protsenti erasektori ettevõtmisega.

"Kahte riiki ühendava merealuse tunneli rajamise puhul on selge, et riik peab arvestama võimalike rahaliste kuludega. Näiteks täiendava päästevõimekuse välja arendamise või valmisolekuga strateegilise taristu toimimise rahastamiseks, kui arendaja peaks tegevuse lõpetama," märkis Aab.

Riik tahab protsessi kontrollida

Juhul kui riigi eriplaneeringut on võimalik algatada, tuleb selle koostamisel arvestada ka riigi huvidega, märgiti rahandusministeeriumist. Näiteks peab raudteetunnel olema füüsiliselt ühendatud Rail Baltica trassiga, seda nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul.

Nii Soome kui ka Eesti valitsus on rõhutanud, et tegemist on riikidevahelise ühisprojektiga ning sellega seonduvad kokkulepped peavad sündima valitsuste tasandil.

"Nii riik kui ka arendaja peavad täpselt ja ühtemoodi aru saama, millistel lähtetingimustel kahe riigi vahelist strateegilise tähtsusega taristuobjekti kavandama asutakse," märkis Aab.

Eelmise aasta detsembris esitas Finest Bay Soome ja Eesti vahelise raudteetunneli riigi eriplaneeringu algatamiseks. Ettevõte täiendas rahandusministeeriumi palvel oma taotlust käesoleva aasta aprilli lõpus.

Riigihalduse minister, kelle ülesanne on riigi eriplaneeringu võimaliku algatamise küsimus valitsusse viia, edastas täiendatud taotluse ministeeriumitele. Nende tagasiside näitas, et paljud küsimused on jätkuvalt vastuseta.

"Võimalikust tunnelist kahe linna vahel on räägitud nüüdseks aastakümneid. Kas valitsus saab teha otsuse asuda tunneli kavandamiseks riigi eriplaneeringut koostama või mitte, sõltub aga arendaja antavast lisainfost," selgitas minister Aab.

Juhul, kui riigi eriplaneeringut on võimalik algatada, tuleb selle koostamisel arvestada ka riigi huvidega. Näiteks peab raudteetunnel olema füüsiliselt ühendatud Rail Baltica trassiga, seda nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul. Nii Soome kui ka Eesti valitsused on rõhutanud, et tegemist on riikidevahelise ühisprojektiga ning sellega seonduvad kokkulepped peavad sündima valitsuste tasandil.

Soome ja Eesti ühisprojekti FinEst Link 2018. aastal tehtud analüüsidest nähtus, et tunnel Tallinna ja Helsingi vahel toob linnastule ka laiemat majanduslikku kasu lisaks inimeste liikumisvõimaluste edendamisele. Vähendamaks survet ja riske riikide eelarvetele, rõhutati projektis Euroopa Liidu vahendite kaasamise tähtsust. Samuti peeti projektis oluliseks erakapitali kaasamist, märgiti rahandusministeeriumist.

Vesterbacka räägib aastast 2024

Soome ringhääling Yle kirjutas juulis, et Helsingi ja Tallinna vahelist merealust tunnelit kavandav Soome ettevõtja Peter Vesterbacka sõlmib Hiina suure ehitusfirmaga CREC sel nädalal ühiste kavatsuste protokolli. Vesterbacka ettevõtte Finest Bay Area Development teatel võtaks ehitustööd aega kuus aastat ning selles osaleks aastas 20 000 inimest.

Vesterbacka sõnul soovib ta tunneli tööle saada juba 2024. aasta lõpus.

Aab ütles juulis ERR-ile, et temale ei tundu aasta 2024 eriti realistlik. "Ütlen ausalt, sellepärast et eriplaneeringu protsess iseenesest on väga pikk. Hinnanguliselt ka projekteerimine, ehitamine tundub pikem, kui Peter Vesterbacka on väitnud," märkis Aab.

Eestis on vaja tunneliprojektiga jätkamiseks kehtestada riigi eriplaneering ning seda protsessi juhib riigihalduse minister Jaak Aab.