Terved tudengid petavad perearstidelt arstitõendeid välja ({{commentsTotal}})

Arsti kabinet.
Arsti kabinet. Autor/allikas: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Perearstide sõnul kirjutavad nad välja terve hulga tõendeid, et tudengid saaksid tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse. Kusjuures tõendi võib saada ka tudeng, kes on tegelikult terve.

Ilma põhjuseta saab ülikoolist akadeemilise puhkuse aastaks ajaks. Lisaks võib puhkust küsida tervislikel põhjustel, kuid see nõuab perearsti tõendit. Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi ütleb, et tema pole kahekümne tööaasta jooksul näinud ühtegi tudengit, kes seda tõendit ka päriselt vajaks. Vallikivi sõnul peituvad üliõpilaste mured pigem elukorralduses.

"Tuleb näiteks inimene ja ütleb, et läks mehele, nüüd ehitavad maja ja tal pole aega bakalaureusetööd kirjutada. Siis vaatame haiguslugu ja sealt tuleb neli väikest nohu-köha-palavikku, üks kõhuvalu ja võib-olla ka beebipillide retsept. Siis ma pean selle üliõpilase käest küsima, et mis haigus tal siis on või mis diagnoosi me selle tõendi peale kirjutame. Ja neid tudengeid on väga-väga palju," rääkis Vallikivi.

Konkreetne neiu tõendit ei saanud. Samas ei tee Le Vallikivi saladust, et keskmine perearst tudengit hätta ei jäta.

"Sest osad doktorid kirjutavad sinna peale diagnoosikoodi, mis on seotud vaimse tervisega ja loevad inimesele sõnad peale, et kui ta hiljem soovib näiteks relvaluba või tööd vastutusrikkas ametis, kus tehakse ka taustakontrolli, siis võib see sama akadeemilise tõendi diagnoos olla põhjus, miks ta sellele tööle mitte kunagi ei saa," märkis Vallikivi.

Vallikivi lisab, et tudengid ei pöördu perearstide poole alati omatahtsi, vaid seda soovitavad neile ülikoolid.

"Lennukolledž on ainuke, kust minu juurde pole tuldud aga teisteks kõrgkoolidest on kõigist. Koolid ise ütlevad üliõpilastele, et teil läks eksam halvasti, minge võtke akadeemiline tõend. Ma ei mõtle välja neid asju," lausus Vallikivi.

Ülikool: arstid peaks rangemad olema

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska kriitikaga ei nõustu.

"Selge see, et kui üliõpilane ei tule oma õpingutega hästi toime, siis me nõustame, mis võimalused tal on ja loomulikult kuulub nõustamise hulka ka see, et missugustel juhtudel saab akadeemilist puhkust võtta. Aga niimoodi, et ülikool nõustaks, et võtke arstitõend, siis saate akadeemilisele – sellist asja kindlasti ei ole," ütles Reiska.

Sama kinnitab ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. "Siin tekib küsimus, et mis on see kooli huvi sellisel viisil käituda. Meie jaoks on pigem vastupidi see probleem, et perearstid liiga kergekäeliselt neid tõendeid annavad ja üliõpilased seda akent kasutavad, et tõendit kergesti saab," rõhutas Valk.

Sestap usub Valk, et perearstid ise võiks rangemaks muutuda. Le Vallikivi aga ütleb, et tõendi kirjutamisest loobuda on arstil raske.

"See tähendaks palju väikesi tülisid üksikisikute vahel. Selle asemel võiks ju sündida ühiskondlik kokkulepe, et me lõpetame selle palagani ära," sõnas Vallikivi.

Perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller lisab, et arst ei saagi alati hinnata, kas inimene suudab või ei suuda koolis käia. Veen enam, iga tervisehäda pole võimalik tõendada.

"Näiteks, kui tuleb inimene ja kurdab, et tal on neli korda nädalas selline peavalu, et ta on voodis, siis kes olen mina, et öelda, et sul ei ole seda peavalu. Ja väga sageli kasutatakse akadeemiliste tõendite puhul just selliseid seisundeid, näiteks depressiooni. Kes olen mina, et öelda, sul ei ole depressiooni, kui inimene ütleb, et on kogu aeg kurb, ei jaksa ja on väsinud," selgitas Joller.

Lahendust ei paista

Kuidas süsteemi korrastada, keegi veel öelda ei oska. Aune Valk ei välista võimalust, et tulevikus tehtakse arstitõenditele pistelist järelkontrolli.

"Siis peaks mõtlema, et kes seda peaks tegema, kas see on haridus- ja teadusministeerium kõikide ülikoolide kohta või hakkab iga ülikool ise seda kontrolli tegema," sõnas Valk.

Karmen Joller pakub võimaliku lahendusena arstitõendist loobumist. Nii saaks tervislikul põhjusel puhkusele mõnel muul põhjusel.

"Näiteks osaline töövõime, see on ju täiesti ametlik dokument, ametlikult tehtud ekspertiis. See võiks olla üks alus, mille puhul ülikool ütlebki, et sina võid pikendatud nominaalajaga õppida, sest sul on tõestatud osaline töövõime," pakkus Joller.

Tegelikult ei tee perearstidele muret ainult need tõendid, mida tuleb kirjutada puhkust soovivatele tudengitele. Karmen Joller selgitab, et arstitõendit hinnatakse üle, mis sest, et tegelikult võib see paber olla puhtalt formaalne. Näiteks spordiklubid ja võistlustekorraldajad nõuavad tõendit laste käest.

"Samas mitte ükski arst ei saa kinnitada seda, et lapse või täiskasvanuga võistluse ajal mitte midagi ei juhtu. Ja meditsiiniliselt on praktiliselt võimatu tõendada, et inimene on sada protsenti terve," lisas Joller.

"Üle maailma on arstitõend selline usalduskrediidi küsimus. See on väga palju nagu pilet kuhugi, et ma ei pea ülikoolis käima või ma ei pea hüppama. Ja sageli see garantii, mida tõend peaks andma, ei olegi inimesele vajalik vaid see on asutusele vajalik," ütles Joller veel.

Sestap on perearstid kõiksugu tõenditega võidelnud juba kümme aastat. Näiteks koolist või võimlemistunnist kirjutab nüüd vabastuse lapsevanem. Niisamuti on vanema, mitte perearsti töö kindlustada, et vahepeal haige olnud mudilane enne lasteaeda naasmist terveks on saanud.

Sotsiaalministeerium kinnitab, et arstide mure on tuttav ka neile ning sestap käib parasjagu uus analüüs.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: