Asekantsler: INF-i leping on olnud relvastuskontrolli edulugu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tõenäoliselt augusti alguses lõppev keskmaa tuumarelvastuse piiramise leping on olnud siiani üks edulugudest, kuna on kestnud väga pikka aega, ütles välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu.

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas 3. juulil eelnõu 1987. aastal sõlmitud keskmaa tuumarelvastuse piiramise (INF) leppe peatamise kohta. USA on teatanud, et astub leppest lõplikult välja 2. augustil, kui Venemaa ei hävita oma uut raketisüsteemi 9M729, mis Washingtoni hinnangul lepet rikub.

Paul Teesalu selgitas "Ringvaates", et INF lepe keelas ära terve kategooria ohtlikke tuumarelvi, millega oli võimalik suhteliselt lähedalt tabada Euroopa pealinnu Venemaa territooriumilt.

Teesalu sõnul oli 1980. aastate lõpp ja 1990. aastate algus relvastuskontrolli jaoks hea aeg, mis sõlmiti lisaks INF-leppele ka teisi suuri leppeid.

"INF-i leping 1987. aastal oli tol ajal üks relvastuskontrolli edulugusid, mis on põhimõtteliselt elanud juba üle 30 aasta, aga nüüd on kahjuks jõudmas tõenäoliselt oma lõpule," lisas Teesalu.

Asekantsler märkis, et Putinit on üritatud juba vähemalt viimased paar aastat veenda INF-i leppe säilitamiseks. 

"Juba enne seda, kui aasta alguses USA teatas, et kui Venemaa ei hakka lepingut täitma, siis - poole aasta jooksul tulenevalt sellest lepingust on võimalik teatada, et me lahkume leppest - poole aasta jooksul see leppest lahkumine ka jõustub. See ongi 2. august. Ehk on püütud ka Vene poolt veenda sellest relvastuskategooriast loobuma, selle relvasüsteemi arendamist lõpetama, relvad hävitama, deklareerima, et nad ei kavatse seda teha," rääkis Teesalu.

"Venemaa, tõsi, on öelnud varem, et neil ei ole midagi sellist, et need süüdistused ei vasta tõele. Aga on piisavalt veenvad tõendid, et tõepoolest, selline rakett on väljatöötatud ja ka kasutusse võetud," lisas ta.

Teesalu ütles, et INF-i lepe võib olla langenud tehnoloogilise arengu ohvriks.

"See oli kahepoolne - USA ja Nõukogude Liidu - lepe. Nüüd on alles jäänud USA ja Venemaa lepe. Samas on tekkinud riike, kellel on keskmaa ulatusega raketid olemas juba. Mõneti võib-olla see lepe on langenud ka selle tehnoloogilise arengu ohvriks, mis aastate jooksul on toimunud. Aga ometi, need kohustused on USA ja Venemaa kahepoolselt endale võtnud. Üldiselt on nii, et kohustust, mis on võetud, tuleb ka täita," rääkis Teesalu.

Asekantsler tunnistas, et kuigi riigid püüavad veel veenda Venemaad leppesse jääma, ei ole aeg relvastuskontrolli dialoogi pidamiseks väga hea. "Nii USA kui ka Venemaa on mitmes kriisis n-ö vastakuti koos, ka teised riigid maailmas - Lähis-Idas on üpris keeruline olukord praegu, Ukrainas käib sõda edasi jne," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: