Pompeo: USA lahkus ametlikult INF-ist, süüdi on Venemaa ({{commentsTotal}})

{{1564711200000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

USA lahkus reedel ametlikult keskmaa tuumajõudude leppest INF, ütles välisminister Mike Pompeo avalduses, süüdistades Venemaad külma sõja aegse relvalepingu tahtlikus rikkumises.

"USA leppest lahkumine jõustub täna," ütles Bangkokis ASEAN-i välisministrite kohtumisel viibiv Pompeo.

"Leppe hinguseleminekus on süüdi ainult Venemaa," lisas ta. 

"Alates 2000. aastate keskpaigast Venemaa arendas, tootis, testis ja on nüüd võtnud kasutusele mitmeid lepinguid rikkuvaid rakette. USA väljendas oma muret Venemaale esimest korda 2013. aastal. Venemaa lükkas kuus aastat süstemaatiliselt tagasi USA katsed tuua Venemaa tagasi lepet täitma. Meie NATO liitlaste täiekul toetusel on USA jõudnud järeldusele, et Venemaa on lepet sisuliselt rikkumas ja seetõttu on loobunud oma lepingust lähtuvatest kohustustest. Viimase kuue kuu jooksul andis USA Venemaale viimase võimaluse oma lepingut rikkuvat käitumist korrigeerida. Nii nagu paljude aastate jooksul, otsustas Venemaa lepingu täitmise asemel jätta endale alles lepet rikkuva raketi," märkis Pompeo avalduses.

"USA ei jää osapooleks lepingus, mida Venemaa poolt tahtlikult rikutakse," rõhutas välisminister.

Pompeo teate järel avaldasid teiste seas toetust ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Eesti välisminister Urmas Reinsalu.

Stoltenberg: Venemaa raketimoratooriumi ettepanek pole usaldusväärne

enemaa ettepanek kehtestada pärast keskmaa tuumajõudude leppe INF lagunemist moratoorium sellega keelatud rakettide Euroopasse paigutamisele ei ole usaldusväärne, sest ta ise on niisuguseid lõhkepäid juba paigutanud, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg reedel.

"See ei ole usaldusväärne pakkumine, sest Venemaa on paigutanud neid juba aastaid. Moratooriumi pakkumist rakettidele, mida nad juba paigutavad, ei saa vähimalgi määral usaldada," ütles Stoltenberg ajakirjanikele.

"USA-l ei ole Euroopas uusi rakette, NATO-l ei ole, aga Venemaal on üha rohkem uusi rakette."

USA on pidanud lepet surnuks juba pikemat aega

1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.

USA presidendi Donald Trumpi valitsus on pidanud lepet surnuks juba mõnda aega. 1. veebruaril alustas Washington kuus kuud kestvat leppest lahkumise protsessi, viidates Venemaa lepingu aastatepikkusele rikkumisele.

Ühendriikide hinnangul rikub lepet Venemaa tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Moskva väitel aga ei riku rakett lepet, sest selle laskeulatus olevat kuni 480 kilomeetrit.

"Ma arvan, et INF-lepe on meid hästi teeninud, kuid see töötab vaid juhul, kui mõlemad osapooled sellest kinni peavad," ütles hiljuti USA kaitseminister Mark Esper.

"Ühendriigid jäävad täitma kõiki oma kohustusi 2. augustini ja pärast seda ajahetke jätkame püüdlusi selle poole, mis on meie parimates huvides," lausus ta.

Vene president Vladimir Putin jõustas vastuseks USA sammudele 3. juulil Moskva osaluse peatamise leppes.

INF-lepe võimaldas Nõukogude keskmaaraketid SS-20 ja selle USA analoogid Pershing 1980. aastate lõpul Euroopast ära viia ja mõlemad üliriigid hävitasid leppe alusel oma keskmaaraketid.

Kuigi Ühendriikide Euroopa liitlased on väljendanud muret uue võidurelvastumise pärast, on NATO toetanud kindlalt USA seisukohta ja süüdistanud Venemaad lepingu rikkumises.

INF-leppe hinguseleminek võib osutuda Washingtonile kasulikuks, ütles USA endine kaitseminister Ashton Carter juuli algul.

"Sõjaliselt vaatevinklist, mitte poliitilisest, ei ole olukord sugugi halb," lausus Carter mõttekoja Council of Foreign Relations (CFR) konverentsil. "Me saame kasutada tõhusalt ära seda, mida me nimetame äkklöögiks tavarelvadega."

Trump ütles neljapäeval ajakirjanikele, et päev varem Putiniga peetud telefonivestluses INF-lepe jutuks ei tulnud. "Venemaa tahaks teha midagi tuumaleppe vallas ja see sobib mulle. Ka mina tahaksin midagi teha," lausus Ühendriikide riigipea.

Ühendriikide valitsus tahab sõlmida relvastuskontrollilepingut, kuhu kuuluksid nii Venemaa kui ka Hiina, kes on oma tuumaarsenali tempokalt kasvatamas, kuid jääb selles vallas endiselt Washingtonist ja Moskvast kaugele maha.

INF-leppest lahkumine annab USA kaitseministeeriumile vabad käed riigi keskmaarakettide arsenali moderniseerimiseks, et tasakaalustada Hiina kasvavat sõjalist võimsust.

"Hiina arsenalist suurema osa moodustavad keskmaaraketid, misttõtu me peame tagama, et meil on võime vastata, kui me peaksime, Issand hoidku, kunagi nendega kaklusesse sattuma," lausus Esper.

Ühendriigid on lubanud mitte paigutada uusi tuumalõhkepeadega keskmarakette Euroopasse, kuid ei ole andnud sellist lubadust tavalõhkepeadega rakettide kohta.

Mõttekojas Rand Corporation töötav endine USA karjääridiplomaat William Courtney ütles, et tänapäeva keskmaaraketid on tehnoloogia arengu tõttu palju täpsemad kui nende 30 aasta vanused eelkäijad.

"Tehnoloogia on sedavõrd paljud arenenud, et selline rakett on muutunud sõjaliselt ligitõmbavaks," lausus relvastuskontrolliekspert Courtney.

Johns Hopkinsi ülikooli Rahvusvaheliste uuringute kooli strateegiliste suhete professori Thomas Mahnkeni hinnangul peab USA paigutama nüüd Vaikse ookeani saartele ja mujale oma liitlaste territooriumile kesktegevusraadiusega tavarelvad.

Selline samm aitaks seista vastu Hiina tõusule, eriti Lõuna-Hiina merel, kus Hiina rahvavabastusarmee on sisuliselt hõivanud mitu vaidlusalust saart, lausus professor.

"On aeg olukord enda kasuks pöörata," lausus Mahnken veebilehel War on the Rocks avaldatud kommentaaris. "Sellised relvad, mis on võimelised keelama Hiinale rannikuvete kasutamise, pakuksid Hiina agressioonile võimsat heidutust."

USA kutsus Venemaad ja Hiinat üles looma uut relvakontrollisüsteemi

USA peab vajalikuks luua maailmas uus relvastuskontrollisüsteem ja kutsub  Venemaad ja Hiinat selle protsessiga ühinema, seisis USA välisministeeriumi reedeses avalduses.

"USA president Donald Trump andis administratsioonile ülesande pöörata (relvastuskontrolli valdkonnas) uus lehekülg, alustada selles uut ajastut, mis läheks kaugemale, kui varasemad kahepoolsed lepingud," märgiti USA keskmaa tuumajõudude lepingust INF lahkumisega seotud avalduses.

"Siitpeale kutsub USA Venemaad ja Hiinat kasutama koos meiega ära soodsat võimalust saavutada julgeolekuvaldkonnas meie rahvaste ja kogu maailma nimel tõelisi tulemusi."

USA süüdistas avalduses taas Venemaad INF-i rikkumises, kinnitades, et Venemaa töötas veel eelmise aastakümne keskel välja raketid, mis ei vastanud INF-i tingimustele, tootis ja katsetas neid ja võtab nüüd relvastusse.

"Venemaa tõrkus kuus aastat vastu USA katsetele sundida ta lepingust kinni pidama," edastas ametkond. Ta märkis, et taoline käitumine on otsene oht USA-le ja USA ei saa selles lepingus edaspidi osaleda. Seejuures hindab USA kõrgelt NATO liikmesriikide koostööd ja otsustavust, mida need näitasid üles seoses INF-i ümber kujunenud olukorraga. 

Moskva: INF lõpetas toimimise USA algatusel

Keskmaa tuumajõudude lepe INF lõpetas reedel, 2. augustil toimimise ning see juhtus USA algatusel, rõhutas leppe teise osapoole Venemaa välisministeerium ametlikus avalduses.

"2. augustil 2019 lakkas USA algatusel toimimast NSV Liidu ja USA vahel 8. detsembril 1987 Washingtonis sõlmitud leping INF," seisis õigusteabeportaali ilmunud teates.

Keskmaa tuumajõudude lepingu INF lõpetamiseks midagi vaja ei ole, see kaob 2. augustil lihtsalt ajalukku, ütles neljapäeval usutluses Interfaxile Vene asevälisminister Sergei Rjabkov.

"Leping lõpetab olemasolu, see kaob ajalukku," ütles aseminister.

Rjabkov rõhutas, et 2. augustil leping lihtsalt lõpetab toimimise.

"Ei me ei lahku sealt kuhugi. President allkirjastas 3. juulil seaduse lepingu täitmise lõpetamise kohta, viies täide selle, mida öeldi meie peegelmeetmete kohta. Pärast seda, kui üks pool on lepingust lahkunud, kaotab see automaatselt kehtivuse, mingeid edasisi samme meie poolt vaja ei ole," selgitas aseminister.

Tema sõnul tunnistas isegi USA välisministeerium, et nimelt Washington lahkub sellest. 

Venemaa sõnul on tal vastus USA INF-ist lahkumisele olemas

Venemaal on valmis vastusammud USA lahkumisele keskmaa tuumajõudude lepingust INF, ütles Vene riigiduuma kaitsekomitee esimees Vladimir Šamanov Interfaxile.

"Las minna. Meil on, millega vastata," kostis Šamanov USA välisministri Mike Pompeo avalduse peale lepingu üles ütlemise kohta.

"President Putin määratles seadlust üllitades selgelt, et me peatasime lepingu toimimise, kuid kui USA näitab üles head tahet selle juurde naasta, siis me oleme selleks valmis," lisas ta.

Gorbatšov: INF-i hülgamine muudab maailmapoliitika ettearvamatuks

Keskmaa tuumajõudude leppe INF toimimast lakkamine toob kaasa strateegilise püsikindluse põhimõtete purunemise ja uue võidurelvastumise, ütles Interfaxile NSV Liidu kunagine president Mihhail Gorbatšov.

"See USA samm toob kaasa maailmapoliitika ennustamatuse ja selle kaootilise arengu," ütles Gorbatšov.

"Vaevalt küll selle leppe toimimise lõpust maailmakogukonnal kasu on. See samm õõnestab mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma julgeolekut," ütles ta.

"Me endiselt lootsime oma partnerite peale, kahjuks need lootused ei õigustanud end. Arvan, et nüüd on kõigil selge, et strateegiline julgeolek on saanud löögi."

INF-i 1987 aastal algatanud ja USA presidendi Ronald Reaganiga allkirjastanud Gorbatšovi arvates "peab täna keskenduma viimase üleilmse strateegilise julgeoleku lepingu, strateegiliste tuumajõudude lepingu (START-3) säilitamisele".

"USA administratsiooni esindajate avalduste kohaselt muutub selle tulevik järjest hägusemaks," arvas Gorbatšov.

"Kui pooltel tekkivad mingid etteheited või kahtlused, tuleb istuda läbirääkimistelaua taha."

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: