"Venemaa tühistas kesk- ja lühimaa rakettide likvideerimise leppe, seades sellega meie julgeoleku tõsisesse ohtu. Moskva peab kasutama oma viimast võimalust, et seda (lepet) päästa. Vastasel juhul kannab ta täit vastutust tagajärgede eest," ütles Stoltenberg ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung pühapäeval ilmunud artiklis.

Stoltenbergi sõnul on kaalul Euroopa julgeolek. "Kui Venemaa ei lähe vastutustundlikku teed mööda, siis INF, mis keelustab kogu selle klassi tuumarelvad, lõpetab oma kehtivuse vähem kui kuu jooksul," lisas ta.

Sama rõhutas ka Mogherini nädalavahetusel tehtud avalduses. "Me oleme sügavalt mures arengute pärast seoses INF-i leppega, mis võib läbi saada 2. augustil 2019," ütles EL-i välispoliitikajuht. "Lähipäevad kujutavad endast viimast võimalust dialoogiks ja vajalike meetmete rakendamiseks, et säilitada seda olulist Euroopa julgeolekuarhitektuuri komponenti," ütles Mogherini.

Venemaa ja USA on mõlemad peatanud osaluse külma sõja ajast pärit keskmaa tuumarelvade leppes. Lepingu osapooled süüdistavad teineteist selle tingimuste rikkumises.

3. juulil allkirjastas Vene president Vladimir Putin eelnõu leppe peatamise kohta. USA on teatanud, et astub leppest lõplikult välja 2. augustil, kui Venemaa ei hävita oma uut raketisüsteemi 9M729, mis Washingtoni hinnangul lepet rikub.

Mogherini ärgitas Venemaad "vastama sisuliselt korduvalt esitatud tõsistele muredele" selle raketisüsteemi 9M729 suhtes. Venemaa peaks astuma "sisulisi ja läbipaistvaid" samme, et tagada leppe tingimuste täitmine, lisas Mogherini.

Leppe sõlmisid 8. detsembril 1987 Washingtonis Nõukogude Liidu liider Mihhali Gorbatšov ja tollane USA president Ronald Reagan.