"Olukorrast riigis" taunis Eesti poliitikute ebapädevust EL-i küsimustes
Andrus Karnau ja Evelyn Sepp leidsid Raadio 2 saates "Olukorrast riigist" Euroopa Parlamendis sel nädalal toimunud valimisi kommenteerides, et Eesti vähene edu europarlamendi komisjonijuhtide paikapanekul ning teadmata positsioon Ursula von der Leyeni nimetamisel näitab Eesti poliitilise eliidi ebapädevust EL-i küsimustes.
"Mulle tundub, et kui me võtame Eesti eliidi kui terviku suhtumise Euroopa Liitu, siis mulle tundub, et me näeme Euroopa Liidus eelkõige rahakotti. Ainus, mis meid huvitab on see, kui palju me saame tõukefondidest raha, meid huvitavad suured projektid, mis jällegi on seotud rahaga - elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast, Rail Baltic ja siis ka gaasivõrgu jaoks oleme saanud raha," rääkis Karnau.
"Aga mis meid ei huvita, mille puhul mulle tundub, et Eesti poliitilise eliidi suhtumine on külm ja ükskõikne, on see, et me ei näe Euroopa Komisjonis ja Parlamendis kui ka muudes organites seda platvormi, mis annavad meile ligipääsu maailma ühe kõige mõjukama poliitilis-majandusliku organisatsiooni juhtimisotsustele. Mulle tundub, et sellesse me suhtume väga ükskõikselt," lisas ta.
Karnau viitas ka Isamaa erakonna juhi Helir-Valdor Seederi vähesele huvile osaleda Euroopa Liidu teemalistes diskussioonides. "Selline ükskõiksus on kahetsusväärne," tõdes ta.
Sepp leidis, et üks põhjus, miks see nii on, on Eesti poliitilise eliidi juhuslik kujunemine, kus juhtkohtadele ei tõuse alati mitte mõnes valdkonnas väga pädevad või suurte kogemustega inimesed. "See on see tasand, kus ebakompetentsus paistab oma täies alastuses absoluutselt vääramatult välja. Ja siis on parem seda hetke vältida," rääkis Sepp, kelle arvates kasutatakse Euroopa Liidu teemat peamiselt sisepoliitiliseks punktivõtmiseks.
"Enesekriitiline vaade oma võimekusele ei ole vastavuses selle rolli ja ametipositsiooniga, mis tal olema peaks. See on see, mis hoiab eemale ja hoiab seda mõjujõudu ehitamast, kasutamast ja endale teadvustamast, et see peaks olema äärmiselt väärtuspõhine," leidis ta.
Sellele lisas Karnau ka Eestis valitseva hoiaku Euroopa Liidus karjääriteinud inimeste suhtes. "Mulle tundub, et me ei oska Eestis seda hinnata, me suhtume nende arvamusse üleolevalt, et mis nemad ka teavad. Pigem me näeme selles rahateenimise kohta, mida tõestab see, et väga palju pööratakse tähelepanu selliste inimeste sissetulekutele," rääkis ta.
"Kui ma meenutan neid intervjuusid, mis sai tehtud enne Euroopa Parlamendi valimisi, siis nii mõnedki inimesed vaatasid ajakirjanikku kui vasikas uut aiaväravat, kui neilt küsiti näiteks, mida te arvate Macroni kliimaprogrammist. Nad ei olnud selle peale mõelnudki," rääkis ta.
"Ja see kindlasti soosib ka olukorda, kus suure pildi nägemise võimetus tingib selle, et ministri tase on inspekteerida turumüüjaid, sest muuks kompetentsi ja silmaringi ei jagu. Eks me ise kannatame sellise juhtimise kvaliteedi all," konstateeris Sepp.
Toimetaja: Mait Ots