Me oleme NATOs ja Euroopa Liidus. Eesti kui väikeriik ja väike ühiskond on seetõttu justkui suurema riikide ja ühiskondade karja liige. Seejuures pakuvad NATO ja EL meile karjaimmuunsust näiteks järgmise haiguse vastu: "imperialistlike ambitsioonidega suurriigi rünnak oma väiksema naabri suhtes, keda see on ajalooliselt alati pidanud oma pärisosaks või vähemalt mõjusfääri kuuluvaks."

NATO ja EL kui vaktsiinid

NATO ja EL on justkui vaktsiinid erinevate haiguste vastu, mis ohustavad meie kui riigi ja rahva eksisteerimist. See on meid seni hoidnud Tšetšeenia, Gruusia ja Ukraina saatusest, sest meil on õnnestunud end õigeaegselt vaktsineerida.

Mis kõige uskumatum, meie välispoliitiline jalajälg on maailmas palju suurem, kui seda võiks oodata ühe tavapärase suurlinna rahvaarvuga ühiskonnalt. Eesti on nagu varblane, kelles teised karja liikmed näevad vaat et kotkast. Meid kuulatakse, meil on mõju.

See immuunsus ei ole aga iseenesest mõistetav ja kõikumatu. See on nagu puugisüsti või difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiiniga, neid süste tuleb teha uuesti ja uuesti läbi terve elu, et immuunsus säiliks.

Olgu need vaktsiinid missioon Malis, kaitsekulutused 2 protsenti SKT-st või sissemakse ELi eelarvesse. Olgu meie välispoliitiline joon toetada oma partnereid või karja koos hoidvaid põhiväärtusi nagu solidaarsus EL-is või sellise demokraatia vormi viljelemine, mis toetab ELi toimimist.

Kõik need, vahel ka valusad, süstid on meie huvides, sest karja funktsiooniks on kaitsta selle väiksemaid või nõrgemaid liikmeid.

Karjaimmuunsus töötab samamoodi haiguste suhtes. Läbi karjaimmuunsuse hoitakse neid karja liikmeid, keda pole veel vaktsineeritud või kelle immuunsüsteem pole piisavalt tugev. Inimeste hulgas tähendab see veel vaktsineerimata vastsündinuid ja nõrga immuunsüsteemiga vanureid.

Ohtlikud vaktsiinivastased

Gripp ei tapa täiskasvanud elujõulist inimest. Lastehalvatus ei tee reeglina liiga juba välja arenenud organismile. Aga kõik alla 3-kuused beebid on lastehalvatuse vastu vaktsineerimata ja minu alla aastane tütart ohustavad gripi kõrval veel ka leetrid, mumps ja punetised.

Siin peitubki vaktsiinivastaste (antivaxxerite) ohtlikkus minu lapsele ja teistele beebidele. Oma valikuga võtab vaktsiinivastane minult ja minu lapselt võimaluse meid kaitsta. Selleks, et mu laps oleks kaitstud, peab tema olema teadlik ohust mu lapsele ja tahtma ohverdada oma hirmu ja vastumeelsuse vaktsineerimise ees.

Sarnaselt on meil väikeriigi ja ühiskonnana karjaimmuunsust vaja. Selleks, et kaitsta põhiseaduses seatud eesmärke - säilitada iseseisvuses oma keel ja kultuur, et järgida inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. Suurriikidel pole sellega muret, nad on piisavalt tugevad.

Meil pole tegelikult suurt valikut olla EL-iga mittesolidaarne - see on üks tegemata jäänud süst. Ränderaamistiku mittetoetamine on järgmine tegemata jäänud süst. Putini-lembeste Matteo Salvini ja Marine Le Pen'i jõudude toetamine järgmine. Segaste signaalide andmine välispoliitikas on rida tegemata jäänud süste.

Irooniline kogu sellise olukorra juures on see, et paaniliselt kaitstes oma rahvust ja kultuuri, tekitame me haigusriski, mille tagajärjel meie riik kui selle rahva ja kultuuri kandja kaotab suveräänsuse ehk siis immuunsuse terminites - võib hoopistükkis surra .

Siin peitub karjavastaste ohtlikkus - sissepoole pööratud pilguga lihtsaid populistlikke lahendusi pakkudes ning rahva ja keele kaitse retoorikasse maskeeritud hirme õhutades käituvad nad kui vaktsiinivastased, mõistmata, et see pole minu pisitütar, kellele nad ohtlikud on, aga meie väikeriik.

Julgeolekugarantiisid ei tohi õõnestada

Ma soovin, et me kõik, kellele meie riik, selle maa rahvas ja kultuur olulised on, järgmistest asjadest aru saaksime.

Meie põhilisi julgeolekugarantiisid ei tohi õõnestada. Eriti sisepoliitiliste punktivõttude arvelt. Nii palju riigimehelikkust peab olema absoluutselt igal meie valitud rahvasaadikul, iga erakonna juhtfiguuril. See on teie vastutus. Ja meie vastutus on valida need, kes sellest aru saavad.

Eesti välispoliitiline sõnum peab olema ühtne ja kristallselge - selline, mis toetab meie julgeolekut. See, et meie diplomaadid - ja isegi president - peavad vabandama poliitikute väljaütlemiste pärast, ei ole absoluutselt aktsepteeritav.

Rääkides keele ja kultuuri kaitsest, ei tohi me langeda hirmust kantud paaniliste ja suletusele suunatud lahenduste küüsi, mis meid meie liitlastest isoleerivad. Me peame mõtlema, kuidas säilitada oma kultuuri läbi avatuse, levitamise ja tugevdamise.

Peame õppima teiste kogemusest ning ise leidma läbi katsetamise uusi viise, kuidas saame suurendada eesti keelt rääkivate inimeste arvu nende arvelt, kes seda veel ei räägi. Meil on Eestis väga targad inimesed - integratsiooniprobleemid peavad olema lahendatavad.

Me peame kõik otsima viise, kuidas aidata terve ühiskonnana järgi neid inimesi, kes on rahulolematud, kellel millegipärast ei ole siin hea olla, kes on frustreerunud või ei saa oma eluga hakkama nii nagu ühes arenenud Euroopa riigis see võiks olla. See on meie kõigi kohustus.

Peale katastroofilist Teist maailmasõda loodi ÜRO eesmärgiga säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. Euroopa Liit on sisuliselt rahu tagamise mehhanism Euroopas läbi sügavamate majandussidemete, mis on tekitanud Euroopa riikide sisulise põimumise. Teise Euroopa riigi ründamisega ründad justkui iseennast. NATO aluspõhimõte on: ründad ühte liiget tähendab, ründad kõiki.

Meil ei ole vaja järgmist katastroofi, et aru saada nende institutsioonide vajadusest ning panustada täielikult sellesse, et need organisatsioonid ja ühendused töötaksid. Me saame nende vajadusest ju niigi aru. Või kuidas?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.