Poole aastaga on uppunud rohkem inimesi kui mullu samal ajal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Selle aasta esimese kuue kuuga on Eestis uppunud 19 inimest, mida on kolm inimest rohkem kui eelmisel aastal. Uppujad ei ole ainult ujuma läinud inimesed.

74 protsenti uppujatest ei läinud randa ujuma, vaid kukkusid erinevatel põhjustel vette, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kiputakse uppuma pigem juhuslikesse veekogudesse - kraav, tiik ja järved, mille kallastel käib mingisugune aktiivne seltsielu," selgitas päästeameti Lilleküla komando valverühma ülem Gert Teder.

Praegune statistika ütleb, et uppujate keskmine vanus on 57 aastat.

Päästeameti veeohutuse kampaania keskendub igal aastal erinevale rühmale, sel aastal on kampaania "Ka tšempionid väsivad", mis keskendub eakatele.

"Näiteks, meil on igal suvel olukordi, kus tuleb veest välja tuua mõni vanem inimene, kellel on ootamatult tekkinud terviserike," tõdes G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

"Eakad ja need inimesed, kellel on kroonilised haigused - südamehaigused, neeruhaigused, kõrva-, tasakaaluhaigused - peaksid jälgima seda, et enesetunne on hea, et nad ei läheks ujuma üksi, et keegi teaks, et nad on ka ujuma minemas," selgitas Laagri perearstikeskuse perearst Elle-Mall Keevallik.

Randa mitmekesi minemine ei kehti ainult eakate puhul.

"Kui nüüd minnakse mõnda sellisesse randa, kus rannavalvet ei ole, ja neid randu on Eestis ka väga-väga palju, siis esimene asi on see, et minge koos sõprade, sugulastega, kellega iganes ehk siis ei ole soovitav minna ujuma üksinda," ütles Raja.

Rohkem kui pooled tänavu uppunutest olid tarbinud alkoholi. "Reageerimisvõime on aeglasem ja vereringe muutub ka aeglasemaks. Selle tõttu on oht, et inimene ei reageeri õigesti," ütles Keevallik.

Kodudes, kus on väikesed lapsed, tuleks mõelda veesilmade turvalisemaks muutmise peale, näiteks piirata need aiaga. Rannas tuleks oma võsukesi jälgida kogu aeg.

"Lapsega koos rannas peaks alati olema ka lapsevanem, kes on selle lapse juures, oskab teda juhendada, õpetada ja vajadusel sekkub kiirelt, kui see laps satub mingil põhjusel ohtu," selgitas Raja.

Vetelpääste soovitab rahvarohkes rannas küsida lapsele käepaela, millele saab kirjutada lapse nime ja vanema kontaktnumbri.

"Kõige parem ja lühem retsept on see, et ärge kunagi iseennast ülehinnake ja ärge mitte kunagi veekogu alahinnake," rääkis Teder.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: