Vabadussõjas langenute hauaplatse idapiiri taga ähvardab ülematmine ({{commentsTotal}})

Tiit Salumäe.
Tiit Salumäe. Autor/allikas: Avjoska/Wikimedia Commons

Petserimaale, idapiiri taha jäänud eestlaste hauaplatse ohustab ülematmine, sest paljud hauad on pikalt korrastamata. Muu hulgas võivad ohus olla ka Vabadussõjas langenute hauaplatsid.

Petseri kalmistu rajati 1910. aastal. Sinna on maetud palju kohalikke eestlasi, aga ka neid, kes langesid Vabadussõjas. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi kalmistu kontrolljoone taha ning hauaplatsid hakkasid rohtuma. Petseri luterliku koguduse õpetaja Andres Mäevere rääkis, et paljud platsid on kenasti hooldatud, aga kõikjale lähedaste hoolsad käed enam ei jõua.

"Mida ei hooldata, need loomulikult on rohtu kasvanud ja kadumise ääre peal," sõnas Mäevere.

Uute platside jaoks Petseri surnuaias enam ruumi pole ning üheksakümnendatel rajati linna lähedale päris uus kalmistu. Aga eestlaste surnuaed asub inimestele lähemal ja kui hauaplats on hooldamata, lubab kalmistu haldaja sinna uue matuse. Esimene niisugune pahandus kostus juba enam kui paarkümmend aastat tagasi. Toona sõitis Eesti välisministeeriumi esindaja kohale ja Petseri võimud lubasid pealematmise lõpetada. Mäevere väitel pole aga mure kadunud.

"Kui ka iga aasta paar hauda peale maetakse, siis kahekümne aastaga on see juba märkimisväärne kogus."

Sestap pöördus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik abipalvega riigi poole. Piiskop Tiit Salumäe sõnul oleks abi sellestki, kui lähedased lihtsamini surnuaiale saaksid.

"Inimeste hauahooldusega on see probleem, et nad saavad viisa üheks korraks. Aga eriti vanemal inimesel võtta seda viisat hauahoolduseks ei ole väga lihtne."

Kiriku mure jõudnud ka ministriteni. Välisministrile saadetud kirjas palub rahvasikuminister Riina Solman kaaluda, et ehk taotleks Eesti Venemaalt kokkuleppe mitmekordsete viisade andmiseks. Aga Petseri mullas puhkab üha enam ka neid eestlasi, kelle hauale lähedased enam ei kipugi. Pealegi võiks Vabadussõjas langenute eest hoolitseda riik.

"Esimene probleem oleks väga konkreetselt piiritleda see Eesti surnuaia osa. Võib-olla oleks võimalik sinna mingisugune aed või kett panna ümber, et see oleks eraldatud. Praegu niisugust otsest eraldatust ei ole ja hauad lähevadki sujuvalt üle pealematmiseks. Ja siis seal peaks olema üks inimene vähemalt, kes selle eest pidevalt hoolt kannaks," rääkis Mäevere.

Sama meelt on ka Tiit Salumäe.

"Jah, seal on olnud ka juttu sellest, et tõesti miinimumpalgaga võtta Petseris ametisse üks surnuaia hooldaja, nii nagu teistes surnuaedadeski, kes siis ka selle üldise korra eest vaatab."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: