Esmaspäeval oli Põhja-Eesti regionaalhaigla eestvedamisel projekt "Kopter" esimene treeningpäev, kus operatiivteenistused testisid liiklusõnnetuses raskelt kannatada saanud patsiendi lennutransporti sündmuskohalt regionaalhaigla traumakeskusesse.

Õppuse legendi kohaselt juhtus Läänemaal, Tallinnast 100 kilomeetri kaugusel raske liiklusõnnetus, kus auto sõitis suurel kiirusel teelt välja vastu puud. Sõiduauto oli tugevalt deformeerunud ning autos oli kaks inimest, kes mõlemad said kannatada ja vajasid autovrakist väljalõikamist.

"Mida kiiremini traumapatsient jõuab kõrgema etapi haiglasse, seda suuremad on inimese ellujäämisvõimalused, seetõttu otsustasime ka Eestis testida raskesti vigastatute transportimist kopteriga otse sündmuskohalt traumakeskusesse," rääkis regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja ja õppuse peakorraldaja Arkadi Popov.

"Konkreetse testlennu eesmärk oli teada saada, kui palju kopteritransport Tallinnast 70-110 km raadiusest reaalselt ajavõitu toob võrreldes reanimobiiliga ning kuidas asutuste vaheline koostöö sujub."

Politsei- ja piirivalveameti kriisimeeskonna juhi Marti Magnuse sõnul pole raskelt vigastatud inimestega liiklusõnnetused politsei jaoks paraku erandlikud, kuid varem ei ole lennusalga kopter automaatselt sellistele õnnetustele reageerinud. "Kopteri kaasamine vigastada saanud inimeste abistamiseks eeldab kõigilt reageerivatelt ametkondadelt kiiret infovahetust ja tarka olukorra juhtimist sündmuskohal," ütles Magnus.

Eelmisel aastal toodi kriitilises seisundis patsiendid kopteriga haiglasse rohkem kui sajal korral ja haigekassal kulus selleks pool miljonit eurot. Edaspidi prognoosib haigekassa liiklusavariidele reageerimise lendude kuluks 50 000 eurot 15 abivajaja kohta aastas. "Arvutuse aluseks on raskelt vigasaanud patsientide arv, kelle puhul kiire abi suurendaks ellujäämisvõimalust või tähendaks paremat ravitulemust," täpsustas haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats.

Popovi hinnangul läks esmaspäevane õppus edukalt ning raskelt kannatada saanud inimene toimetati vajaliku abi saamiseks kiirelt sündmuskohalt haiglasse. Samas tõdes kiirabikeskuse juhataja, et kindlasti saab ajalist võitu parandada ja ametkondade vahelisi protsesse muuta sujuvamaks. "Samuti jätkame ka reageerivate ressursside väljaõpet, et kõigil oleks kogu protsess üheselt mõistetav."

Magnuse sõnul võivad peamisteks takistusteks osutuda halvad ilmastikutingimused, millest tulenevalt ei saa kopter lennata või õnnetuspaigas ei ole sobivat ning turvalist maandumisplatsi.

"Eilne testlend sujus ilma probleemideta ja kopterile leiti kiirelt sobiv maandumiskoht sündmuskoha vahetus läheduses," ütles Magnus.

Regionaalhaiglal on Eestis ainsana ööpäevaringne valmisolek ja eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimustes.

Õppusest võtsid osa regionaalhaigla kiirabikeskus, häirekeskus, päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet.