Veterinaaramet: Aafrika seakatku oht püsib ({{commentsTotal}})

Seakatku piirkondades on kasutusel erimeetmed.
Seakatku piirkondades on kasutusel erimeetmed. Autor/allikas: ERR

Veterinaar- ja toiduamet tuletab Euroopa Liidu liikmesriikides sagenenud sigade Aafrika katku (SAK) juhtumite taustal seakasvatajatele meelde, et katkuoht püsib endiselt ja tähelepanelik suhtumine bioohutusmeetmete rakendamisse on väga tähtis.

"Kuigi viimane katkuleid Eesti koduseafarmis oli 2017. aasta septembris, siis üksikud haigusleiud metssigade hulgas näitavad ikkagi seda, et sigade Aafrika katk on mingil määral endiselt ringlemas ja seetõttu ei tohi valvsust kaotada," ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian pressiteate vahendusel.

Jätkuvalt on Kristiani sõnul oluline, et seakasvatusettevõtted ja kodumajapidamised täidaksid hoolsalt bioohutusnõudeid. Seda enam, et suvi on katku levikuks soodsaim aeg. Ta tuletas meelde, et suvisest ajast hoolimata on endiselt keelatud sigade väljas pidamine ning sigadele värske rohu söötmine.

Viimastel nädalatel on mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides sagenenud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud kodusigadel. Poolas on sellel aastal nakatunud juba 29, Leedus 12 ja Lätis üks seafarm. Samuti levib taud Rumeenias, kus nakatunud farmide arv on kasvanud üle viiesaja. Bulgaarias on nakatunud 22 farmi. Nendest viimases oli üle 36 000 sea, mis on tänase seisuga suurim SAKi nakatunud seakasvatuse ettevõte. 25. juulil teatati esimesest haiguspuhangust Slovakkias.

Kõige suurem majanduslik kahju on sel aastal seakasvatusele olnud Bulgaarias, Poolas ja Rumeenias, kus Bulgaarias on hukatud üle 82 000 sea, Poolas 27 401 siga ja Rumeenias 26 385 siga. Leedus ja Lätis on nakatunud peamiselt väikesed seafarmid.

Esimesest SAK leiust Eesti seafarmis möödus 21. juulil neli aastat. Viirus levis aastatel 2015–2017 kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga.

Käesoleval aastal on 30. juuni seisuga Eestis kokku uuritud 3046 kodusiga, kellest ühelgi pole SAK-i tuvastatud. Metssigu on uuritud 2471 korral. Viimane viirust kandev metssiga leiti selle aasta veebruaris Läänemaalt.

Jaanuaris leiti üks viirusesse nakatunud metssiga Saaremaalt ja viis Ida-Virumaalt. Maist alates on leitud ainult SAK antikehadega metssigu, mis tähendab, et sead on pärast haiguse läbipõdemist elama jäänud. Need metssead on väliselt terved, kuid neil on olnud kokkupuude SAK viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: